Rahu tingimuseks oli, et sakslased tõmbuvad tagasi Lielupe taha ja eestlased lõpetavad pealetungi. Tegemist on ühe sümboolsema võiduga Eesti iseseisvuse kehtestamisel, kuna võideti aastasadu kohaliku elanikkonna üle valitsenud sakslaste võimuambitsioonid. Sõja tagajärjel vähenes baltisakslaste roll siinses ühiskonnas.

Eesti Sõjavägede Ülemjuhataja kindral Johan Laidoner More kirjutas sõja kohta 1939. aastal järgnevalt: «Meie Eesti rahva ajaloos oli Vabadussõda üks kõige tähtsam sündmus: see oli meie oludes hiigla võitlus, mille tagajärjeks oli iseseisev Eesti riik. Meie tuletame tänuga meelde kõiki, kes selles heitluses meile otse või kaudselt kaasa aitasid ja teame, et mõnegi kaasvõitlejaga tuli ka vahete-vahel kõvasti tülitseda; üldtulemus oli aga just see, mida meie soovisime – meie oma riik.»

Ühe negatiivsema tagajärjena on aga välja toodud, et Landeswehri sõda põhjustas bolševike vastase tegevuse killustatust, tänu millele need ka Venemaal võimule jäid.

3. juuli sündmused Eestis:

1624 – jaanitulest süttis juba osaliselt lagunenud Tartu Toomkirik, mis pärast tulekahju jääb jäädavalt varemetesse.

1858 – Tallinnas Vene turul peksti avalikult (aeti läbi kadalipu) 51 Kurisoo ja Anija mõisa talupoega, sest nad tulid Eestimaa kubermangu valitsusele oma mõisnike suhtes kaebusi esitama.

1870 – asutati Tartu Saksa Käsitööliste Selts.

1878 – Tartus algas järgmise päevani kestnud II üldlaulupidu.

1906 – Tallinna reidil seisval õppelaevastiku ristlejal «Pamjat Azova» toimus ülestõusukatse. 18 ülestõusu juhti hukati kohtu otsusega 18. augustil (vkj 5. august) Toompea lossi aias.

1909 – Tartus algas 4. juulini kestnud ligi 400 osavõtjaga suur põllutööteemaline koosolek, kus olid seindatud ka Venemaa eestlased.

1919 – Lõppes Landesveeri sõda, Vabadussõja relvakonflikt Landeswehri ja Rauddiviisiga Läti territooriumil.

1920 – Tallinnas algasid Eesti esimesed meistrivõistlused kergejõustikus.

1932 – Rootsi kroonprints Gustaf Adolf lahkus Tallinnast.

1936 – Tallinnas tuli kokku Põllutöökoja uus koosseis, August Jürima valiti esimeheks.

1992 – jõustus Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseadus.

2000 – Ilmuma hakkas uus tabloidleht SL Õhtuleht, mis tekkis konkureerivate meediakontsernide kokkuleppel kahjumis Sõnumilehe ja Õhtulehe asemele.

2009 – Läti lennufirma airBaltic avas lennuliini Riia-Tartu.

2018 – Kadrioru staadionil püstitati Guinnessi rekord 100 x 10 kilomeetri teatejooksus ajaga 61 tundi ja 31,6 sekundit.

Ja maailmas:

324 – Adrianoopoli lahing.

1250 – mamelukid vangistasid ristisõjas Prantsuse kuningas Louis IX.

1767 – mitšman Robert Pitcairn avastas saared, mis tema järgi nimetati Pitcairni saarteks.

1775 – George Washington asus Kontinentaalarmee etteotsa.

1778 – algas Baieri pärilussõda.

1844 – Eldey saarel Islandi rannikul tapeti viimane paar hiidalke.

1848 – Taani Lääne-Indias (nüüd USA More Neitsisaared) vabastati orjad.

1866 – Sadova lahing.

1883 – sündis Franz Kafka

1886 – Karl Benz esitles esimest sõiduvahendiks ehitatud autot.

1898 – USA More laevastik hävitas Kuuba rannikul, Santiago all Hispaania More laevastiku.

1933 – Londonis kirjutasid Nõukogude Liidu, Eesti ja veel seitsme riigi esindajad alla Agressiooni defineerimise konventsioonile.

1941 – Stalin pidas raadiokõne nõukogude rahvale.

1944 – Punaarmee vabastas Minski.

1971 – suri laulja, The Doorsi juht Jim Morrison.

1974 – Austraalia valitsus tunnustas de jure Eesti, Läti ja Leedu inkorporeerimist Nõukogude Liitu. Avalikuks tuli see 3. augustil 1974. 1975. aasta detsembris tühistas järgmine Austraalia valitsus selle otsuse.

1988 – USA More laevastiku alus USS Vincennes tulistas väina kohal alla Iraani reisilennuki. Kõik pardal viibinud 290 inimest hukkusid.