Reede, juuli 03, 2026

Eesti, Eesti Uudised, RSS

Terviseametis registreeriti tänavu Saaremaal vaid üks avalik supluskoht

Terviseameti hinnangul võiks Eestis olla avalikke supluskohti rohkem kui praegu, aga see tähendaks omavalitsusele lisakulu. Kogu Saaremaa kohta on tänavu terviseametis registreeritud ainult üks avalik supluskoht, kus vee puhtust regulaarselt seiratakse.

Kes esmakordselt Saaremaale suvitama sattub ja hakkab otsima avalikku supluskohta, leiab ainsa registreeritud supluskoha kogu Saaremaal ainult Kuressaare rannast.
Kohalikud teavad, et tegelikult käivad paljud saarlased ja juba Saaremaad teadvad külalised ujumas hoopiski Mändjala rannas. Tänavu jäi see rand erinevate asjaolude tõttu avalikuks supluskohaks registreerimata. Vald lubab end parandada.

“Täna, mis on olulisemad, on veeproovid, et vesi oleks inimestele ohutu ja see on esmatähtis. Ma tahaks loota, et me jõuame need veel sel suvel ära teha ja rand saab dokumendid korda,” lausus Saaremaa valla abivallavanem Taniel Vares.

Tegelikult saatis terviseamet juba kevadel vallale soovituse, et nii Mändjala kui ka teine populaarne – Tahkuna rand – võiksid tänavu olla avalikeks supluskohtadeks. Selleks pole ületamatuid takistusi neis kohtades.

“Supluskoht peab olema korrastatud, vesi peab olema kontrollitud ja see koht peab olema turvaline. See põhi ei tohi olla väga kivine või klaasikildudega. Ei tohi olla ka reostusallikaid sel juures, et tuleb mingi reoveetoru või reostusallikas,” sõnas terviseameti keskkonnatervise osakonna juht Pilleriin Kalmus.

Samas leiab terviseamet, et ikkagi ametlikult registreeritud supluskoht koos regulaarsete veeproovide võtmistega annab inimestele turvatunde.

“Me avalikustame need andmed oma kodulehel ja tänu sellele inimesed tunnevad end selles kohas hästi ja nad teavad, et sinna nad võivad minna. Usaldavad sinna oma lastega koos minna ja mina leian küll, et täna see annaks palju juurde,” lausus Kalmus.

Mändjala ranna puhul on seni toimitud 13 aastat tagasi sõlmitud koostööleppe alusel, kus supelranna korrasolek oli kolme osapoole – endise Kaarma valla, RMK ja kohaliku MTÜ hoolitseda. Tänavune seis näitab, et lepingut oleks vaja värskendada.

“RMK kohustuste hulka suplusranna haldamine ei käi. Aga samas ei ole me kunagi sellest koostööst ära öelnud. Kui me tahame jätkata koostööd, siis me peaksime uuesti laua taha istuma, kõik osapooled,” ütles RMK Saaremaa külastusala juht Üllar Soonik.

Loe allikast edasi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga