Kui tõhusat kaitset pakuvad aga tavalised riided? Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dermatoveneroloogia assistendi Annika Volke sõnul kaitseb vähesel määral igasugune tekstiil, kuid tugevam kaitse oleneb kanga materjalist. “Üldiselt on nii, et mida tihedam ja tumedam on riie, seda paremini ta nahka kaitseb. Kui riidest tuleb vastu valgust vaadates valgus läbi, mida inimene ise näeb, siis see näitab, et ka UV-kiirgus tuleb läbi.”
Kui pikkade varrukatega must nailonsärk võib blokeerida isegi 98 protsenti UV-kiirgusest, siis näiteks valge puuvillane T-särk püüab kinni vaid 80 protsenti UV-kiirtest. “Riide puudus on see, et see kaitseb vaid sinnamaale, kuhu ta ulatub. Kui on küünarnukini varrukas, siis ülejäänud käsivars on kaitseta,” lisas Volke.
Volke sõnul tasuks olla ettevaatlik ka nn läbipaistvate päevitusriietega, mis annavad küll nahale pruuni jume, kuid ei paku tugevat kaitset UV-kiirguse eest. “Lubatakse, et sul tekib päevitus, aga sa ei põle ära. Tegelikult on nii, et kui nahk reageerib päevitusega, siis on ta juba UV-kiirgust saanud. Niisama ei lähe nahk pruuniks, sõnas ta.
Riietuse ja kreemide kombineerimine
Dermaline´i nimelise kliiniku nahaarst Elo Kuum tõdes, et kuigi korraliku UV-kaitsega riietus on kindlasti efektiivsem kui päikesekaitsekreem, annab siiski parima kaitse riietuse ja kreemide kombineerimine. Kuid ka kreemide kasutamise juures tasub olla tähelepanelik. “Inimesed kipuvad kasutama kaitsekreeme väiksemas koguses, kui on vajalik naha piisavaks kaitsmiseks,” selgitas ta.
Nahaarsti sõnul tuleks kreem kanda nahale 15 kuni 30 minutit enne päikese kätte minekut, sest siis jõuab see toimima hakata. “Kindlasti ei tohi unustada kreemi uuesti peale kanda iga kahe tunni tagant, samuti peale ujumist või tugevamat higistamist. Seda isegi siis, kui kreem on veekindel,” lisas Kuum.
Elo Kuum paneb lugejatele südamele, et eriti ettevaatlikud peavad olema inimesed, kes on heleda nahaga ning kellel on väga palju sünnimärke. Ka laste ja noorte kaitsmine UV-kiirguse eest on hädavajalik. “On leitud, et isegi viis või rohkem päikesepõletust enne 20. eluaastat võivad suurendada melanoomi riski 80 protsenti ning nahavähi riski 68 protsenti,” selgitas Kuum.
Ekspertide sõnul tuleb suvised käigud hoolega läbi mõelda ning võimalusel vältida lõunapäikese käes tegutsemist, sest just keskpäeval, kella 11 ja 15 vahel, on UV-indeks kõige kõrgem. “Õuetegevused võiks ajastada hommiku- ja õhtutundidele, kui päike on oluliselt madalamal. Siis langevad päikesekiired maale laugemalt ja nende agressiivsus on palju väiksem,” sõnas Annika Volke.
Lõpetuseks soovisid arstid, et lugejad võtaksid Eestimaa suvest viimast, sest see on niigi lühike. Puhkamise ajal ei tohi aga unustada enda naha tervist.
