Kuna Madiset on valmis toetama enamik erakondi, võiks ta olla üks tõsiseltvõetavamatest kandidaatidest, kelle nime avalikkuse ette on paisatud.
“Meie arvates või vähemalt reformierakondlaste arvates onta üks nendest kandidaatidest, kes võiks olla president tulevikus. Me hea meelega toetaks teda. Mina isiklikult toetaks seda väga hea meelega ja ma arvan, et me ei pea mingit küsitlust sees tegema,” sõnas peaminister Kristen Michal (Reformierakond).
“Kui tõesti, et Ülle Madise jõuab sinna arusaamale, et ta soovib kandideerida, siis ta on tõsiseltvõetav kandidaat ja siis kindlasti ka Keskerakond hakkab seda küsimust arutama,” lausus riigikogu liige Lauri Laats (Keskerakond).
“Ülle Madise on kindlasti väga kaalukas oma rollis õiguskantslerina ja on tõsiseltvõetav,” ütles riigikogu liige Urmas Reinsalu (Isamaa).
Ka Eesti 200 on kinnitanud, et erakond oleks valmis Ülle Madiset presidendikandidaadina toetama.
Teisalt avaldasid erakondade esindajad pettumust, et jälle käidi kandidaadi nimi avalikkuses välja enne, kui talle ettepanek tehtud ja ta oma nõusoleku andnud.
“Ma arvan, et see on inetu. Meil olid siin erinevate erakondadega ka vestlused, kus meil ja mul tekkis selline tunne, et me võib-olla suudame nii-öelda ühisena asju teha, et ei tulda sellise poliitspinniga välja, aga ma arvan, et praegu see on poliitspinn sotside poolt ja see ei ole kena ka selle potentsiaalse kandidaadi osas,” lausus Laats.
“Ma arvan sotsiaaldemokraatide loogika, kus ta on pannud ka Ülle Madise niisuguse sundviskesse praegu oma seisukohti väljendama, ei olnud võib-olla põhjendatud,” sõnas Reinsalu.
“Presidendivalimiste start ju läks minu meelest ikka täitsa vales suunas minema alguses. Kui ei olnud teada, kas istuv president kandideerib või mitte ja kõik astusid poolt ja vastu seisukohti võtma ja teda kaissu võtma, et tema peab juba kuskile uuesti minema hakkama. See läks halvasti minu meelest, et Ülle Madisega võiks see nüüd paremini olla,” ütles Michal.
Michal arvas, et juulikuu kulub erakondade vahel võimalike presidendikandidaatide arutamisele ning juuli lõpus-augusti algul võiks vanematekogu kokku tulla, et kandidaatide üles seadmist arutada. Riigikogu koguneb järgmist presidenti valima 2. septembril.