Põhja-Tallinna siluetti muutnud ja 24 000-ruutmeetrise pindalaga TARU loodusmaja on peagi valmis oma esimesi asukaid vastu võtma. Tegemist on investeeringuga mitte ainult linnaruumi, vaid eelkõige inimeste tulevikku.

Riina Roosipuu selgitusel ei ole nimi «TARU» juhuslik: «hoonekompleksi olemust läbimõtestades jõudsime selleni, et nii nagu mesilastarus, peavad ka siin paljud erinevad tegelased ja tegevused looma ühtse terviku ja tegema koostööd, et kogukond püsiks.»

Lisaks kujundlikule tähendusele on TARU eesmärk olla «tark ruum» nii sisult kui ka vormilt. Hoonest saab Eesti suurim keskkonnateadlikkuse ja -hariduse keskus, kus jagatakse teadmisi nii lastele kui ka täiskasvanutele. «Meie eesmärk on aidata inimestel muuta oma käitumist keskkonnasõbralikumaks,» rõhutab Roosipuu. «Tahame, et see maailm oleks meil ja meie lastel kauem roheline ja ilus.»

Kliimaministeeriumist Loodusmuuseumini

TARU toob ühe katuse alla mitmed Kliimaministeeriumi allasutused, Maa- ja Ruumiameti (MARU) ning teised keskkonnavaldkonnaga seotud asutused. Üheks suurimaks ja avalikkusele tuntuimaks asukaks on aga kahtlemata Eesti Loodusmuuseum, mis saab siin endale kauaoodatud kaasaegsed ja kümme korda avaramad ruumid kui senises vanalinna asukohas.

Eri asutuste koondamine loob sünergia ja võimaldab efektiivsemat koostööd. Samuti toob see kaasa märkimisväärse rahalise kokkuhoiu. «Riigiasutuste bürookuludelt oodatakse aastas umbes 800 000 euro suurust säästu,» märgib Roosipuu, viidates sellele, et paljud ametkonnad kolivad uude majja amortiseerunud ja ebaefektiivsetelt pindadelt.

Säästlikkus ja investeering tulevikku

Projekti ehituseelarve on 54,5 miljonit eurot. Vastuseks küsimusele, kas puidust ehitamine on kallim, nentis Roosipuu, et «ilmtingimata mitte». Ruutmeetrihind jääb turu keskmisele tasemele, kuid puidu kasuks räägib oluline keskkonnaargument. «Kui kogu kompleks oleks betoonist, paisataks õhku oluliselt rohkem CO₂. Puit aga seob süsinikdioksiidi – tänu puidu kasutamisele seome juba ligikaudu 4000 kuupmeetrit CO₂,» selgitas ta. «Ruutmeetri hind on ehitusturul täiesti konkurentsivõimeline. Olulisem on aga see, et tänu puidu kasutamisele ja innovaatilistele lahendustele on maja keskkonnajälg oluliselt väiksem ning ka halduskulud tulevikus madalamad,» selgitab ta.

Lisaks büroopindadele on majas ka avalikud alad, kohvik ja sündmuskeskus, mis avavad hoone laiemale kogukonnale. Roosipuu näeb TARUs potentsiaali saada rahvusvaheliselt tuntud maamärgiks, mis tutvustab Eestit kui puhta looduse ja nutikate keskkonnalahendustega riiki.

Investeering linnaruumi ja inimeste tulevikku

Roosipuu sõnul on TARU investeering nii linnaruumi kui ka inimestesse. Endisest tühermaast saab avatud ja haljastatud avalik ruum, mis rikastab kogu piirkonda.

Veelgi olulisem on aga panus tulevikku. TARUst peab saama Eesti suurim keskkonnateadlikkuse keskus, mis ei piirdu vaid muuseumiharidusega, vaid suunab ka täiskasvanuid oma käitumist muutma. «Eestlased teavad, et probleemid on olemas, kuid käitumise muutmist on raske alustada. Meie eesmärk on pakkuda tegevusi ja sündmusi, mis aitavad inimestel liikuda rohelisema mõtteviisi suunas, et meil kõigil oleks maailm kauem ilus ja elamiskõlblik,» sõnas Roosipuu.

Uksed avanevad peagi

Kuigi maja on peaaegu valmis, toimub avamine järk-järgult.

• Novembri algusest alustavad asutused sissekolimist. Samast ajast on avalikkusele avatud hoone esimese korruse ala, park, uus kohvik ja väike tutvustav näitus.
• Eesti Loodusmuuseumi uue ekspositsiooni ülesehitamine võtab kauem aega. Muuseumi avamist võib oodata järgmise aasta teises pooles.

«Kutsume kõiki huvilisi juba sügisest alates meie kõige märgilisemat, nn Tokio-hoonet seestpoolt kaema, sündmustest osa saama ja lihtsalt seda ilu nautima,» lisab Roosipuu.