Tema sõnul tuleb riikide võrdlemisel arvestada ka sellega, kuidas veeproove kogutakse. Euroopa Liidu suplusvee direktiiv näeb ette vähemalt nelja proovivõttu aastas, kuid rohkem proove andvad riigid saavad täpsema ülevaate vee kvaliteedist.
“Kui hinnang põhineb ainult neljal mõõtmisel, on juhuslikkuse mõju üsna suur. Ilmastik, eelnevad sademed, veetemperatuur ja isegi rannas viibivate inimeste arv võivad tulemusi mõjutada,” selgitas ta.
Martini sõnul ei saa raporti põhjal järeldada, et Eestis oleks meres ujumine ohtlikum kui mujal Euroopas. Pigem mõjutab võrdlust see, et Eestis hinnatakse palju siseveekogusid.
Suplusvee kvaliteeti hinnatakse kahe bakterinäitaja – Escherichia coli ja soole enterokokkide – põhjal. Merevees hävivad need bakterid üldiselt kiiremini kui magevees. Seetõttu domineerivad Euroopa pingerea tipus sageli riigid, kus suurem osa ametlikest supluskohtadest asub mererannikul. Näiteks Küprosel on siseveekogusid väga vähe.
“Sellised suured üldistused ei peaks paanikat tekitama. Väga palju sõltub sellest, milliseid veekogusid hinnatakse ja kuidas proove võetakse,” ütles Martin.
Terve mõistus aitab
Looduslikes veekogudes sõltub vee kvaliteet pidevalt muutuvatest tingimustest. Seetõttu soovitab Martin enne ujumaminekut hinnata ka vee seisundit oma silmaga. “Kui vesi ei tundu ilus, siis ei ole võib-olla mõtet sinna kohe ronida või lapsi sinna saata,” ütles ta.
Kõige rohkem elu leidub vees just soojal ja päikesepaistelisel ajal, mil tunnevad end hästi nii vetikad kui ka bakterid. “Mida rohkem valgust, soojust ja toitaineid, seda rohkem seal ka elu on,” lausus ta.
Tänavu ilmusid sinivetikad Eesti vetesse tavapärasest mõnevõrra varem. Martini hinnangul pole tegemist siiski erakordse nähtusega. Sinivetikad on vees olemas kogu aeg•
•
More, kuid silmaga nähtavaks muutuvad need siis, kui tingimused muutuvad neile soodsaks. Selleks on vaja sooja vett, palju päikest, toitaineid ning tuulevaikust. “See, mida me näeme, on nende massiline kogunemine pinnakihti,” selgitas ta.
Praegused vihmad ja tuulisem ilm võivad esimese õitsengu hajutada, kuid see ei tähenda, et vetikad sel suvel enam tagasi ei tuleks. “Sobivate tingimuste korral võib mõne nädala pärast uus õitseng tekkida,” lausus ta.
Kliimamuutus suurendab koormust merele
Kliimamuutused mõjutavad ka Eesti veekogusid. Kuigi talvine lumikate on vähenenud, on sademete üldhulk kasvanud ning koos vihmaveega jõuab merre rohkem toitaineid ja muud maismaalt kaasa uhutud ainest.
See ei tähenda Martini sõnul, et muutused toimuksid üleöö. Samas rõhutab ta, et Läänemere seisund ei ole viimastel aastatel üksnes halvenenud. Reoveepuhastusse, kanalisatsiooni ja muudesse keskkonnakaitsemeetmetesse tehtud investeeringud on andnud tulemusi ning mitmed näitajad liiguvad paremuse suunas.
“Me oleme Läänemere heaks palju investeerinud ja tegelikult on näha, et tulemused on olemas. Paljud näitajad näitavad isegi paranemise trendi,” märkis ta.
Eesti randades võib endiselt julgelt ujuda
Martini sõnul võivad inimesed Eesti ametlikes supluskohtades üldjuhul endiselt muretult ujumas käia. Just selleks vee kvaliteeti regulaarselt jälgitaksegi, et võimalike probleemide korral inimesi kiiresti teavitada.
“Kui midagi on valesti, siis sellest antakse teada ja öeldakse, et ärge praegu siia tulge. Üldiselt on meil ujumiseks kõlblikku vett väga palju,” lausus ta.
Martini hinnangul ei tasu Euroopa edetabeli põhjal teha järeldust, et Eesti suplusvesi oleks kehv. Pigem tasub jälgida ametlikke hoiatusi ning kasutada veekogu ääres tavapärast ettevaatlikkust.