“Regionaalsed lennujaamad aitavad hoida Eesti ühendatud, kuid need ühendused peavad olema hästi läbimõeldud. Täna on selge, et Pärnu lennujaam vajab ümbermõtestamist. Kuna kohalik omavalitsus on näinud lennujaamal suuremat arengupotentsiaali ning avaldanud soovi selle käitamiseks, siis oleme valmis Pärnu linnale seda võimalust pakkuma. Kui Pärnu linn sellest võimalusest loobub, pakume lennujaama käitamist avaliku pakkumise korras erasektorile,” ütles Kuldar Leis. 

Pärnu lennujaama rekonstrueerimisse investeeris riik 2021. aastal 18,5 miljonit eurot. Investeering sündis koostöös piirkonna ettevõtete ja kohaliku omavalitsusega, kelle toetusel alustati Pärnust rahvusvaheliste lendudega, kuid lendude käivitamist mõjutasid COVID-19 pandeemia ja Venemaa algatatud sõda Ukrainas. 

“Ministeerium on Pärnu linnavalitsusega arutanud võimalusi rahvusvahelise lennuliikluse taastamiseks ning lennujaamas pakutavate ärivõimaluste laiendamiseks. Täpsemad käitamise üleandmise tingimused peavad kokku leppima kliimaministeerium, Tallinna Lennujaam ja Pärnu linnavalitsus, kuid riik on valmis jätkama lennujaama opereerimise toetamist senises mahus,” ütles Leis. 

Riik soovib leida uue käitaja ka Kihnu lennuväljale, mida kasutatakse vähesel määral era- ja õppelendudeks, kuid seda pole juba aastaid kasutatud avaliku teenuse osutamiseks. Lennuvälja tulevik otsustatakse koostöös kohaliku omavalitsusega, kaaludes nii selle üleandmist vallale kui ka võõrandamist.  

Riigil on kokku neli regionaalset lennujaama ning lennuväljad Kihnus ja Ruhnus. Nende taristu korrashoiuks, vajalike teenuste tagamiseks ja lennuühenduste korraldamine maksab riigile aastas ligikaudu 21,5 miljonit eurot.