Oluline Venemaa-Ukraina sõjas kolmapäeval, 1. juulil kell 12.40:
– Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast;
– Meedia: Ukraina ründas droonidega Venemaa tehast ja okupeeritud Donetskit;
– Ukrainasse tagastatud surnukehadest leitakse sageli lõhkekehi;
– Sõrskõi: Ukraina on aasta algusest vabastanud 670 ruutkilomeetrit;
– Ministeerium: Taani annab Ukrainale 590 miljoni euro eest sõjalist abi;
– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1210 sõdurit.
Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas kolmapäeval, et Ukraina ründas teist korda Venemaa naftatöötlemistehast Ufa linnas, mis asub rindejoonest enam kui 1300 kilomeetri kaugusel.
“Iga päev viiakse ellu meie plaani Ukraina kaugmaasanktsioonide rakendamiseks,” kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias, viidates Ukraina rünnakutele sügaval Venemaa territooriumil.
“See on täiesti õigustatud vastus kõigele, mida Venemaa meie vastu korda saadab,” lisas ta.
Samuti teatas Zelenski rünnakust Penza oblastis asuvale “strateegilisele” Venemaa sõjatööstusrajatisele, kus toodetakse komponente Moskva poolt Ukraina vastu kasutatavatele raketisüsteemidele.
Sihtmärk asub rindejoonest umbes 600 kilomeetri kaugusel.
Ukraina kaitsejõudude peastaabi teatel kuulub tehas Venemaa riiklikule kosmosekorporatsioonile Roskosmos. Tehases toodetakse andureid tiib- ja ballistilistele rakettidele, lennukite avioonikakomponente ning luuresatelliitide seadmeid.
Ühtlasi teatas peastaap rünnakutest kahele sillale Ukraina Donetski ja Luhanski oblastite okupeeritud aladel ning ühele logistikasõlmele Donetski oblastis.
Ukraina on hoogustanud rünnakuid Venemaa sõjalistele varustuskanalitele. See on osa laiemast kampaaniast, mille eesmärk on rünnata Moskva logistikat kaugel tagalas. Analüütikute hinnangul aitab selline strateegia aeglustada Venemaa sõjamasinat pärast enam kui neli aastat kestnud konflikti.
Ukraina kaitseministeeriumi teatel tabasid riigi relvajõud juunis 11 naftatöötlemistehast, lisaks veel kütuselogistika rajatisi, sõjatehaseid ja muid sihtmärke.
Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) teatas eraldiseisvalt, et ründas Venemaa poolt annekteeritud Krimmis asuval lennuväljal angaare, kus hoiti Venemaa hävituslennukeid.
Eelmisel nädalal teatas Zelenski, et kiitis heaks 40-päevase kampaania, mille eesmärk on survestada Venemaad lõpetama nüüdseks viiendat aastat kestvat sõda Ukraina vastu.
Meedia: Ukraina ründas droonidega Venemaa tehast ja okupeeritud Donetskit
Sotsiaalmeediakanalite teatel tabasid Ukraina droonid ööl vastu kolmapäeva Venemaa linnas Penzas asuvat riigile kuuluvat laagritehast. Samuti teatati rünnakutest ka okupeeritud Donetskile.
Sotsiaalmeediakanali Exilenova Plus vahendatud pealtnägijate teadete kohaselt puhkes Penza laagritehases pärast Ukraina rünnakut tulekahju.
Penza asub Ukraina ja Venemaa piirist ligikaudu 550 kilomeetri kaugusel kirdes.
Varem samal ööl teatati plahvatustest Venemaa okupeeritud Donetskis, millele järgnes tulekahju, edastas Exilenova Plus. Seni on ebaselge, millist sihtmärki linnas tabati.
Ukraina ründab regulaarselt sõjalist taristut sügaval Venemaal ja okupeeritud aladel, et vähendada Moskva võimekust sõjategevust jätkata.
Ukrainasse tagastatud surnukehadest leitakse sageli lõhkekehi
Politsei teatas, et Ukrainasse tagasi toodud langenute surnukehadest on korduvalt leitud lõhkekehi, sealhulgas granaate.
Sellest teatas Ukrinformile antud intervjuus Taras Tarasenko, kes on Kirovohradi oblasti riikliku politsei peavalitsuse uurimisosakonna asejuht ning isikuvastaste kuritegude uurimise üksuse juht.
“Oleme leidnud lõhkekehi, granaate ja muud, mistõttu töötame nii ettevaatlikult kui võimalik,” selgitas Tarasenko. Ta märkis, et kõik kodumaale toodud surnukehad vaadatakse esmalt üle, et välistada ohtlike esemete olemasolu.
Tarasenko lisas, et taolisi juhtumeid on esinenud korduvalt.
Paralleelselt ohutuskontrolliga otsivad spetsialistid isiklikke asju, mis aitaksid hukkunuid tuvastada, näiteks dokumente, mobiiltelefone, tunnusplaate ja pangakaarte.
Seejärel alustavad uurijad üksikasjalikku läbivaatust, dokumenteerides ja pildistades isikute tundemärke, tätoveeringuid, riideid ja muid tuvastamist hõlbustavaid detaile.
Politsei märkis ühtlasi, et tihti on ühe üleandmise käigus mitme inimese säilmed omavahel segunenud. Seda tuvastatakse nii visuaalsel vaatlusel kui ka DNA-testide abil. Sellistel puhkudel töötavad õiguskaitseametnikud koos kohtumeditsiini ekspertidega, et säilmed edasiseks uurimiseks üksteisest eraldada.
Selline põhjalik kontroll tehakse alati pärast suuremahulisi langenute tagasitoomise operatsioone.
- juunil võttis Ukraina tagasi 522 surnukeha, keda Venemaa pool identifitseeris Ukraina kaitseväelastena, ning Venemaale anti üle 33 isiku säilmed. Operatsiooni koordineeris sõjavangide küsimustega tegelev koordineerimiskeskus koostöös julgeolekuteenistuse, relvajõudude ja riikliku päästeteenistusega..
Üleandmisele järgnesid kohtumeditsiinilised ekspertiisid hukkunute isikute tuvastamiseks.
Sõrskõi: Ukraina on aasta algusest vabastanud 670 ruutkilomeetrit
Ukraina kaitsejõud on alates 2026. aasta algusest suutnud Venemaa kontrolli alt vabastada üle 670 ruutkilomeetri Ukraina territooriumi, kinnitas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi intervjuus väljaandele TSN.
Sõrskõi lisas, et territooriumi vabastamine on süstemaatilise strateegilise planeerimise tulemus ning 2025. ja 2026. aasta kampaaniad on omavahel tihedalt seotud.
“2025. aasta kampaaniaga kavandati vaenlase peamiste üksuste järkjärgulist kurnamist, nende kaotuste suurendamist ja neilt rünnakute jätkamise võimekuse võtmist kõigil operatiiv- ja strateegilistel suundadel, mis meil üldjoontes ka õnnestus,” rääkis ta.
Sõrskõi rõhutas, et vaenlase ees võimalikult suure ülekaalu saavutamiseks tehakse kõik endast olenev. Ta nentis, et keskmaalöökides on saavutatud eelis ning lahinguväljal kajastuvad positiivsed tulemused vaenlase hävitamises ja tema varustusvõimekuse kahanemises.
Sõrskõi sõnul rakendatakse eelkõige Krimmis terve rida meetmeid vaenlase nõrgestamiseks, tema logistika halvamiseks ning vägede rindele saatmise ja laskemoona tarnimise tõkestamiseks.
Sõrskõi märkis, et Ukraina teeb kõik selleks, et halvata vaenlase tagalat.
“Ja loomulikult häirida vaenlase kogu strateegilist ning operatiiv-strateegilist transporti,” lisas ta.
Ministeerium: Taani annab Ukrainale 590 miljoni euro eest sõjalist abi
Taani kaitseministeerium teatas teisipäeval oma 30. sõjalise abi paketist Ukrainale kogusummas ligikaudu 4,4 miljardit Taani krooni ehk umbes 590 miljonit eurot eesmärgiga veelgi tugevdada Ukraina relvajõudude toetust Venemaa agressioonile vastu astumisel.
“Taani seisab vankumatult Ukraina kõrval. Ukraina võitlus vabaduse eest on ka Euroopa võitlus ja me ei saa ukrainlasi alt vedada siis, kui see on kõige olulisem,” ütles Taani kaitseminister Jeppe Bruus.
Ta lisas, et kuningriik tugineb Ukraina kogemustele ka oma kaitsevõime tugevdamisel.
Välisminister Lars Løkke Rasmussen märkis, et lahinguväljal on tekkimas uus dünaamika, kuid see ei tähenda, et toetus Ukrainale nõrgeneks.
“Ukraina osas on lahinguväljal praegu uus dünaamika. See ei tähenda, et me saame lihtsalt käed rüpes istuda. Vastupidi, me peame jätkama Ukraina toetamist ja suurendama survet Venemaale, et tugevdada Ukraina läbirääkimispositsiooni,” ütles ta.
Ministeeriumi sõnul on riik endiselt üks Ukraina aktiivsemaid liitlasi, olles alates 2022. aastast andnud kokku ligikaudu 76,8 miljardit krooni sõjalist abi (umbes 10,3 miljardit eurot).
“Euroopa kaitse algab Ukrainast. Seetõttu on valitsus kindlalt pühendunud Ukraina toetamise jätkamisele ning koostööle liitlaste ja partneritega, et asetada Ukraina võimalikult tugevale positsioonile – nii praegu kui ka tulevikus,” ütles Bruus.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1210 sõdurit
Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 404 760 (+1210);
– tankid 12 069 (+2);
– jalaväe lahingumasinad 24 856 (+5);
– suurtükisüsteemid 45 111 (+71);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1903 (+2);
– õhutõrjesüsteemid 1459 (+4);
– lennukid 436 (+0);
– kopterid 353 (+0);
– maapealsed droonisüsteemid 1782 (+5);
– operatiivtaktikalised droonid 383 067 (+1891);
– tiibraketid 4797 (+0);
– laevad/kaatrid 33 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 114 499 (+395);
– eritehnika 4369 (+1);
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.