1941 – NKVD juhtimisel asuti Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi elanikke küüditama Siberisse.
Pärast 1941. aasta juuniküüditamist viidi Lääne-Eesti saartel ellu uus küüditamisaktsioon, mille käigus viidi ainuüksi Saaremaalt ära 654 inimest, kellest üle 400 (naised ja lapsed) pääses tänu Saksa vägede kiirele edasitungile kuuajalise vangistuse järel Tallinnast tagasi koju. 233 arreteeritud mehest jõudis koju tagasi aga vaid 14.
Kokkukogutud toimetati Roomassaare sadamasse, kust küüdilaev nad mandrile viis, pea kohal tiirutamas Saksa lennuk. Meresõidu jooksul eraldati mehed naistest ja lastest. Rohuküla sadamast sundisid sõdurid küüditatavad pikkade tääkide ähvarduse raudteel ootavatesse loomavagunitesse.
Tallinnas paigutati naised ja lapsed Harku vanglasse, mehed aga Patareisse, kust nad 20. juuli paiku rongiga Leningradi kaudu Irkutski oblastisse sõidutati.
1. juuli sündmused Eestis
1881 – 17 eesti seltsi esitas Aleksander III-le kollektiivmärgukirja, kus olid kirjas rahvusliku liikumise radikaalse suuna peamised poliitilised nõudmised.
1912 – Tallinnas algasid 4. juulini kestnud II Balti ajaloolaste päevad.
1912 – rahvusvaheline autode võidusõit (nn keisrisõit), mis kulges marsruudil Peterburi-Narva-Tallinn-Tartu-Riia, läbis 1. ja 2. juulil ka Eesti.
1930 – riigis kaotas pass isikut tõendava dokumendina tähtsuse.
1944 – Kadrioru staadionil tähistati nüüdisaegse olümpialiikumise 50. aastapäeva.
1958 – masinatraktorijaamad (MTJ) korraldati ümber remonditehnikajaamadeks. Ümberkorraldamise käigus läks enamik MTJ-de tehnikast kolhooside kätte.
1974 – Eesti Televisiooni soomekeelsed saated olid eetris viimast korda. ETV oli soomekeelseid saateid edastanud alates 7. oktoobrist 1956.
1978 – Tallinna Patarei vanglast vabanes metsavend Taisto Praks.
1988 – Sõltumatud noorterühmitused alustasid Tallinnas Eesti Draamateatri ees piketti, milles nõudsid viimaste poliitvangide Mart Nikluse ja Enn Tarto vabastamist ning kriminaalkoodeksist kahe poliitilise paragrahvi tühistamist (Niklus jõudis vaba mehena Eestisse 13.07.88, pikett kestis kuni Tarto naasmiseni 17.10.88).
1993 – Kehtima hakkas liikluskindlustuse seadus ehk liikluskindlustuseta sõitmine muutus seaduserikkumiseks.
1993 – Hansapank tõi turule telepanganduskanali Telehansa, mis võimaldas ettevõtetel teha pangaarveldusi elektrooniliselt.
1993 – Niitväljal avati Eesti esimene rahvusvahelistele nõuetele vastav golfiväljak.
1994 – Eesti kodanike käes olnud Nõukogude Liidu passid kaotasid kehtivuse.
1996 – Jõustus liikluseeskirja punkt, mis sätestas autos laste turvavarustuse kasutamise.
2000 – AS Eesti Mobiiltelefon (EMT) hakkas EMT klientidele pakkuma mobiilset parkimisteenust, kõigepealt sai mobiiliga maksta parkimise eest Tallinnas.
2001 – Haridusministeerium kolis Tallinnast Tartusse.
2002 – Käivitus teine pensionisammas ehk sellega sai hakata liituma.
2003 – avati A Le Coq Tartu Õllemuuseum.
2005 – Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Afganistaniga.
2006 – asutati Eesti Rahvuslik Liikumine.
2008 – viimane ametlik rongisõit Lavassaare–Tootsi kitsarööpmelisel raudteel.
2009 – Suitsuanduri olemasolu sai kohustuslikuks igas kodus.
2010 – kell 5 hommikul lülitati täielikult välja analoogtelevisioon.
2013 – Elektriraudtee ASi esimene Stadler FLIRT elektrirong hakkas reisijaid teenindama.
2017 – Eestist sai Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisriik, Eesti võttis eesistumise üle Maltalt ja andis 31.12.17 üle Bulgaariale.
1097 – Antiookia vürst Bohémond I juhtimisel võitsid ristisõdijad türklasi Dorylaioni lahingus.
1520 – asteegid eesotsas kuningas Cuitláhuaciga korraldasid veresauna Hernán Cortési konkistadooridele. Sündmus on läinud ajalukku kui «Kurb öö».
1569 – Poola ja Leedu ühinesid Lublini uniooniks.
1661 – Jõgevamaal Kärdes sõlmiti Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vahel Kärde rahu.
1863 – Ameerika kodusõjas algas pöördelise tähtsusega Gettysburgi lahing.
1867 – moodustati Kanada.
1908 – SOS kuulutati rahvusvaheliseks häiresignaaliks.
1916 – Somme’i lahingu esimene päev, millega langes 20 000 briti sõdurit.
1997 – Suurbritannia loovutas ülemvõimu Hongongi üle Hiina rahvavabariigile.
1999 – Šotimaal tuli esimest korda peaaegu 300 aastat kestnud vaheaja järel kokku parlament.
2000 – Taani ja Rootsi vahel avati maailma pikim, Öresundi rippsild.
2004 – Iraagi tribunal esitas Saddam Husseinile ja tema režiimi 11 kõrgele ametnikule süüdistuse inimsusvastastes kuritegudes.
2021 – Tegevust alustas Euroopa Prokuratuur (EPPO), kõikidest Euroopa Liidu eelarvet kahjustavatest kuritegudest tuli teavitada EPPOt, sealhulgas juba alustatud kriminaalasjadest.
1. juuli
| << Juuli >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
| 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 |
| 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 |
| 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
| 2026 | ||||||
1. juuli on Gregoriuse kalendri 182. (liigaastal 183.) päev. Juliuse kalendri järgi 18. juuni (1901–2099).
Sündmused
- 1881 – 17 eesti seltsi esitas Aleksander III-le kollektiivmärgukirja, kus olid kirjas rahvusliku liikumise radikaalse suuna peamised poliitilised nõudmised.[1]
- 1912 – Tallinnas algasid 4. juulini kestnud II Balti ajaloolaste päevad.[2]
- 1912 – rahvusvaheline autode võidusõit (nn keisrisõit), mis kulges marsruudil Peterburi-Narva-Tallinn-Tartu-Riia, läbis 1. ja 2. juulil ka Eesti ala.[2]
- 1921 – riigiametnikel, riigiteenijatel, üliõpilastel ja kooliõpilastel keelati endise Vene vormiriiete ja mundrimärkide kandmine.
- 1926 – kehtima hakkas perekonnaseisuseadus.[1]
- 1930 – riigisiseselt kaotas pass isikut tõendava dokumendina tähtsuse.[1]
- 1941 – NKGB eestvõttel hakati küüditama inimesi Saaremaalt, Hiiumaalt, Muhust ja Vormsilt; küüditamine kestis 4. juulini.[1]
- 1944 – Kadrioru staadionil tähistati nüüdisaegse olümpialiikumise 50. aastapäeva.[3]
- 1958 – masinatraktorijaamad (MTJ) korraldati ümber remonditehnikajaamadeks.[1]. Ümberkorraldamise käigus läks enamik MTJ-de tehnikast kolhooside kätte[1]
- 1974 – Eesti Televisiooni soomekeelsed saated olid eetris viimast korda. ETV oli soomekeelseid saateid edastanud alates 7. oktoobrist 1956.[4]
- 1978 – Tallinna Patarei vanglast vabanes 1953. aastal vangistatud metsavend Taisto Praks.
- 1994 – Eesti kodanike käes olnud Nõukogude Liidu passid kaotasid kehtivuse.[5]
- 2003 – avati A Le Coq Tartu Õllemuuseum.
- 2005 – Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Afganistaniga.[5]
- 2006 – asutati Eesti Rahvuslik Liikumine.
- 2008 – viimane ametlik rong Lavassaare–Tootsi kitsarööpmelisel raudteel.
- 2010 – kell 5 hommikul lülitati täielikult välja analoogtelevisioon.
- 2013 – Elektriraudtee ASi esimene Stadler FLIRT elektrirong hakkas reisijaid teenindama.[6]
Maailmas
- 1097 – Antiookia vürst Bohémond I juhtimisel võitsid ristisõdijad türklasi Dorylaioni lahingus.
- 1520 – "Kurb öö" : asteegid eesotsas kuningas Cuitláhuaciga korraldasid veresauna Hernán Cortési konkistadooridele.
- 1569 – Poola ja Leedu ühinesid Lublini uniooniks.
- 1661 – Kärdes sõlmiti Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vahel Kärde rahu.
- 1863 – Ameerika kodusõda: algas Gettysburgi lahing.
- 1867 – moodustati Kanada.
- 1908 – SOS kuulutati rahvusvaheliseks häiresignaaliks.
- 1916 – Somme'i lahingu esimene päev, kus langes 20 000 Briti sõdurit.
- 1979 – Sony esitles esimest kaasaskantavat kassettmagnetofoni, mis oli taskusse mahtuv seade koos kõrvaklappidega.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 1. juulil
- 1481 – Christian II, Taani ja Norra kuningas
- 1506 – Lajos II, Ungari ja Böömimaa kuningas
- 1534 – Frederik II, Taani ja Norra kuningas
- 1646 – Gottfried Wilhelm Leibniz, saksa filosoof, matemaatik ja füüsik
- 1731 – Johannes Wiedewelt, taani skulptor
- 1757 – Johann Wilhelm Krause, Eesti arhitekt
- 1800 – Alfred Wilhelm Volkmann, saksa arstiteadlane
- 1804 – George Sand, prantsuse kirjanik
- 1818 – Ignaz Semmelweis, ungari arst, kes avastas hügieeni tähtsuse
- 1852 – Moritz Maximilian Põdder, eesti kirjanik
- 1858 – Andrei Vilkitski, vene hüdrograaf ja kindralleitnant
- 1873 – Juhan Ainson, eesti loomaarst ja poliitik
- 1877 – Arvid Aae, Taani maalikunstnik ja graafik
- 1899 – Konstantínos Tsátsos, Kreeka poliitik
- 1904 – Said Mohamed Cheikh, Komooride poliitik
- 1911 – Sergei Sokolov, endine Nõukogude Liidu sõjaväelane
- 1914 – Christl Cranz, Saksamaa mäesuusataja
- 1919 – Arnold Meri, Eesti poliitikategelane
- 1921 – Seretse Khama, Botswana president 1966–1980
- 1926 – Robert Fogel, USA More ajaloolane ning teadur
- 1934 – Sydney Pollack, juudi päritolu USA More filmirežissöör, näitleja ja telesaadete produtsent
- 1934 – Claude Berri, juudi päritolu Prantsusmaa filmirežissöör
- 1939 – Ines Aru, eesti näitleja
- 1942 – Timothy Yang, Hiina poliitik
- 1943 – Peeter Lepp, eesti poliitik
- 1944 – Merle Karusoo, eesti lavastaja ja näitekirjanik
- 1952 – Dan Aykroyd, Kanada päritolu USA More näitleja, stsenarist ja muusik
- 1953 – Jadranka Kosor, Horvaatia ajakirjanik ja poliitik, esimene Horvaatia naispeaminister
- 1954 – Priit Kaljapulk, eesti arhitekt
- 1958 – Jaak Ojakäär, eesti muusikasaadete toimetaja ja muusikakriitik
- 1961 – Carl Lewis, USA More kergejõustiklane
- 1961 – Diana, Walesi printsess
- 1961 – Rolf Kasparek, saksa laulja
- 1968 – Ingrid Veidenberg, eesti ajakirjanik ja meediaettevõtja
- 1969 – Olavi Ruitlane, eesti kirjanik
- 1971 – Henrik Normann, eesti meelelahutustegelane
- 1972 – Davith Bakradze, Gruusia poliitik ja diplomaat
- 1974 – Jefferson Pérez, Ecuadori kergejõustiklane
- 1976 – Patrick Kluivert, hollandi jalgpallur
- 1976 – Ruud van Nistelrooij, hollandi jalgpallur
- 1976 – Szymon Ziółkowski, Poola vasaraheitja
- 1978 – Eiríkur Örn Norðdahl, Helsingis elav islandi luuletaja
- 1980 – Ott Aardam, eesti näitleja
- 1984 – Donald Thomas, Bahama kergejõustiklane
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 1. juulil
- 1876 – Mihhail Bakunin, anarhist
- 1860 – Charles Goodyear, ameerika leiutaja
- 1925 – Erik Satie, prantsuse helilooja
- 1933 – Mihkel Parsman, Eesti sõjaväelane
- 1950 – Eliel Saarinen, soome arhitekt
- 1961 – Jānis Endzelīns, läti keeleteadlane
- 1977 – Hugo Valma, eesti eripedagoog
- 2004 – Marlon Brando, ameerika näitleja
- 2006 – Robert Lepikson, eesti poliitik, äritegelane ja tuntud rallisõitja
- 2009 – Ljudmila Zõkina, vene laulja
- 2015 – Nicholas Winton, briti filantroop
- 2021 – Voldemar Kolga, eesti psühholoog
Pühad
Nimepäev
Ilmarekordid
- ...
Viited
- 1 2 3 4 5 6 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 141
- 1 2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 176
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)
- ↑ Mati Graf. Kalevipoja kojutulek : 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini. Tallinn, 2008, lk. 162
- 1 2 "Kaido Korela: Tähtsündmusi Eesti ajaloost". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. september 2017. Vaadatud 9. septembril 2017.
- ↑ ÄRILEHE FOTOD JA VIDEOD: Esimene uus rong läks ilutulestiku saatel teele! - ärileht.ee