Kasutades teistest valdkondadest laenatud statistilisi meetodeid, hindas entomoloogide töörühm, et meie planeedil võib elada kuni 20 miljonit putukaliiki, mis ületab varasemaid hinnanguid enam kui kolmekordselt.
California Teaduste Akadeemia entomoloogia kuraator Brian Fisher, kes ise uuringus ei osalenud, leidis, et kuigi tegemist on erakordselt suure arvuga, näitab valitud lähenemisviis tõenäoliselt putukaliikide arvu alampiiri. Tema hinnangul ei olegi peamine küsimus selles, kas tegelik arv on 14 või 20 miljonit, vaid hoopis asjaolus, et uuring tõestas seniste hinnangute ebatäpsust ja liigset tagasihoidlikkust.
Putukaliikide täpse arvu üle on pikalt arutletud ja varasemalt peeti selleks umbes kuut miljonit. Viimase kolme sajandi jooksul on entomoloogid kirjeldanud ligikaudu miljon putukaliiki. Kõigi ülejäänute leidmine ja kirjeldamine on aga äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu ülesanne. Uuringu kaasautor ja Connecticuti ülikooli entomoloog Robert Colwell märkis, et kõikide liikide kirjeldamisele ei jõuta isegi lähedale, kuna maailmas puudub selleks piisav arv spetsialiste.
Üllatusi täis herilased
Putukate mitmekesisuse täpsemaks hindamiseks uurisid Colwell ja tema kolleegid Costa Ricas asuva Guanacaste rahvuspargi pikaajalisi putukaseire andmeid ning rakendasid epidemioloogiast laenatud statistilisi meetodeid.
Esmalt vaadeldi lähemalt parasitoidsete herilaste alamsugukonda Microgastrinae, kelle esindajad munevad elavate röövikute sisse. Tegemist on põhjalikult uuritud rühmaga, millest on kirjeldatud umbes 3000 liiki ning paljud neist elavad Costa Ricas.
Töörühm otsustas testida, kui hästi kajastavad rahvuspargis tehtud seired sealsete herilaste tegelikku mitmekesisust. Viimaste aastate jooksul seiret teinud teadlased tuvastasid põhiliste seirelõksudega 388 ja lisalõksudega 578 Microgastrinae liiki. Eraldiseisvalt uuriti rahvuspargis parasiteeritud röövikuid, mille käigus tuvastati 889 herilaseliiki.
Andmestike analüüsimisel selgus aga ootamatult, et lõksudega püütud ja röövikutelt leitud liigid kattusid omavahel väga vähe. Selline erinevus viitas, et mõlemad meetodid suudavad registreerida vaid murdosa rahvuspargi Microgastrinae liikide koguarvust. Koguarvu hindamiseks kasutati epidemioloogide välja töötatud statistilist meetodit.
Algselt haigusest mõjutatud populatsiooni suuruse hindamiseks loodud mudelit rakendati analoogses olukorras, kus andmed on puudulikud, kuid vaja on hinnata kogu populatsiooni. Sel viisil arvutati välja tõenäoline herilaseliikide koguarv. Tulemused näitasid, et rahvuspargis elab koguni 2394 Microgastrinae liiki.
Seega leiti varasemate seirete käigus vaid umbes kuuendik pargis elavatest Microgastrinae liikidest. Laiendades seda suhtarvu kõigile Guanacaste piirkonna 53 945 teadaolevale putukaliigile, järeldati, et rahvuspargis elab ligikaudu 332 846 putukaliiki, millest enamik on seni avastamata.
Tagasihoidlik 20 miljonit liiki
Seejärel kanti saadud arv üle globaalsele skaalale, võttes võrdluseks teise mitmekesise organismide rühma – puud. Guanacaste piirkonnas kasvab 1200–1500 ja Maal ligikaudu 73 000 puuliiki, mis tähendab, et rahvuspark kätkeb endas 1,6–2,1 protsenti maailma puude mitmekesisusest. Eeldusel, et sama suhtarv kehtib ka putukate puhul, elab Maal 13,3–24,7 miljonit putukaliiki. Kõige realistlikumaks keskmiseks hinnanguks peetakse sealjuures 20,3 miljonit liiki.
Uuringu kaasautor ning Cornelli ülikooli entomoloog Melissa Guzman selgitas, et kuigi suured arvud tuletati väikesest valimist, kasutati hinnangu saamiseks usaldusväärseid statistilisi meetodeid, mis lükkasid ümber paljud varasemad eeldused.
Guzmani sõnul on putukaliikide koguarvu hindamine looduskaitse seisukohalt kriitilise tähtsusega, sest populatsioonide kahanemist on võimatu jälgida, kui puudub ülevaade eksisteerivatest liikidest.
Uuringu autorite hinnangul on pakutud arv pigem tagasihoidlik, mistõttu võib avastamata putukaliike olla veelgi rohkem. Ekspertide hinnangul muudab aga uus teadmine juba praegu oluliselt meie arusaama Maa bioloogilise mitmekesisuse ulatusest.
Tšiili katoliikliku ülikooli entomoloogi Darko Cotorase sõnul ilmestab uuring selgelt, kui suur osa bioloogilisest mitmekesisusest on praegu ohus. Ta tõi välja, et enam kui 40 protsenti teadaolevatest putukaliikidest ähvardab väljasuremine ning teadlaste hinnangul kaovad liigid kiiremini, kui neid jõutakse avastada. Cotoras võrdles olukorda raamatukogu põlemisega, kus teosed põlevad veel enne, kui neid on üldse jõutud lugeda.
Teadlased kirjutavad avastusest lähemalt ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.