Fossiil leiti Rossi saarelt juba 1985. aastal. Tollal ei osanud geoloogid selle päritolu kindlaks teha ning teadlased kirjeldasid luud välipäevikus lihtsalt kui suure roomaja selgroolüli. Arvatavasti peeti seda hoopis mereroomaja fossiiliks ning see jõudis Briti Antarktika-uuringute keskuse geoloogiakogusse, kus see jäi aastakümneteks sahtlisse seisma.
Alles hiljuti märkas fossiili kogude haldur Mark Evans, et see luu tundub sarnane dinosauruse omale. Koostöös Londoni loodusloomuuseumi paleontoloog Paul Barrettiga selgus, et tegemist on titanosauruse sabalüliga.
Titanosaurused olid hiiglaslikud pika kaela ja pika sabaga taimtoidulised dinosaurused, kelle hulka kuulusid Maa ajaloo suurimad maismaaloomad. Mõned liigid kasvasid üle 35 meetri pikkuseks ja võisid kaaluda ligi 60 tonni.
Antarktikast leitud isend oli siiski märksa väiksem. Umbes kümne sentimeetri laiuse sabalüli põhjal hindavad teadlased, et loom oli ligikaudu seitsme meetri pikkune. Pole teada, kas tegemist oli noore isendiga või kuulus ta mõnda väiksemakasvulisse titanosauruste liiki.
Ajal, mil titanosaurused elasid, nägi Antarktika välja hoopis teistsugune kui praegu. Mandrit katsid lopsakad metsad ning kliima oli piisavalt soe, et seal saaksid elada suured taimtoidulised dinosaurused.
Antarktika dinosauruste fossiile on aga leitud väga vähe. Teadlaste sõnul muudab paks jääkate paleontoloogilised uuringud keeruliseks ning suur osa muistsetest kivimikihtidest on endiselt jää all peidus. Seetõttu on iga uus leid oluline mõistmaks, millised loomad sealses piirkonnas elasid.
Uuring näitab ka, et Antarktikas elasid tõenäoliselt mitmed erinevad titanosauruste sugulusrühmad, mis seob mandri toonase loomastiku Lõuna-Ameerika ja Austraalia omaga. Fossiil on ühtlasi alles teine Antarktikast kirjeldatud sauropoodide kehafossiil, kuid ajalooliselt esimene dinosauruse luu, mis mandrilt üldse koguti.
Uuring avaldati teadusajakirjas Acta Palaeontologica Polonica.