Veel mõni aasta tagasi ei jäänud Euroopa Komisjonil, Veneetsia komisjonil, Euroopa Inimõiguste Kohtul ega liberaalsel meedial hetkekski hingetõmbeaega, kui tuli Ungarit Viktor Orbáni võimuloleku pärast moraalselt peksta. Igasugune konservatiivne institutsioonide tugevdamine või rahvusliku suveräänsuse kaitsmine kuulutati seal “demokraatia lõpuks” ja “õigusriigi lõhkumiseks”.
Nüüd, 22. juunil 2026, esitas uus Tisza-valitsus avalikule arutelule põhiseaduse 17. muudatuse ettepaneku, mis kujutab endast klassikalist põhiseaduslikku riigipööret. Tagasiulatuvate ametiaegade piirangutega kõrvaldatakse opositsioon parlamendist, president ja konstitutsioonikohtu esimees visatakse ametist puhtpoliitilistel põhjustel, luuakse kontrollimatu riigivara “taastamise ja kaitse” amet, mis hakkab toimima poliitilise politseina, ning avalik-õiguslik meedia antakse ajutiselt otse valitsuse kontrolli alla.
Ja vaikus. Ei mingeid pressiteateid Brüsselist, ei pahameeleavaldusi, ei kiireid Veneetsia komisjoni istungeid. Justkui oleks “õigusriik” vaid relv, mida kasutada konservatiivsete valitsuste vastu, mitte põhimõte, mida kaitsta ka siis, kui vasakliberaalsed jõud endale institutsioone ümber vormivad ja poliitilisi vastaseid õigussüsteemi abil kõrvaldavad.
Allpool toovad Uued Uudised välja põhiseaduse muudatuse sisu detailides:
1. Parlamendiliikmete ametiaja piiramine
Ettepaneku kohaselt ei saa isik, kes on varem olnud Rahvuskogu liige vähemalt 12 aastat, enam kandideerida parlamendivalimistel. Tõenäoliselt vähendatakse lõplikus versioonis seda piirmäära veelgi – vähemalt 8 aastani.
Selline ettepanek, millele Euroopa Liidus pretsedenti ei ole, piirab kodanike põhiseaduslikku õigust vabalt valida endale esindaja ning seab põhjendamatuid piiranguid avalikule ametikohale kandideerimisele. Valitsus soovib piirangut rakendada tagasiulatuvalt, arvestades ka enne muudatuse jõustumist täidetud ametiaegu.
Ettepanek sarnaneb hiljuti vastu võetud piirangule peaministri ametiajale, mille kohaselt ei saa tulevikus valitsusjuhi ametit pidada isik, kes on seda juba vähemalt 8 aastat täitnud.
Ametiaja piirangud tähendavad sisuliselt poliitilise opositsiooni õiguslikku kõrvaldamist Ungaris.
2. Vabariigi presidendi ametist kõrvaldamine
Praeguse vabariigi presidendi ametiaeg lõppeks kavandatava muudatuse jõustumisele järgneval päeval. Valitsuse eesmärk on president ametist vabastada puhtalt poliitilistel põhjustel, ilma õigusliku aluse või põhjenduseta.
Tegemist on selgelt konkreetsele isikule suunatud seadusandlusega, kuna muudatus ei too kaasa institutsionaalseid muudatusi ega kehtesta üldisi reegleid või kriteeriume. Ainus eesmärk on lõpetada kehtiv presidendimandaat ilma rikkumismenetlust algatamata.
Kavandatav meede rikub ilmselgelt Euroopa Inimõiguste Kohtu, Euroopa Liidu Kohtu ning Veneetsia Komisjoni varasemaid seisukohti ja lahendeid.
3. Konstitutsioonikohtu esimehe ametist kõrvaldamine
Ettepanek lõpetab kõigi nende konstitutsioonikohtu liikmete volitused, kes on muudatuse jõustumise ajaks saanud 70-aastaseks.
Tegemist on taas tagasiulatuva ja konkreetsetele isikutele suunatud regulatsiooniga, mille tulemusel lõpeb nelja kohtuniku, sealhulgas konstitutsioonikohtu esimehe mandaat.
4. Riigivara taastamise ja kaitse riikliku ameti loomine
Ungari valitsus teeb ettepaneku luua riigivara taastamise ja kaitse riiklik amet. Tegemist oleks enneolematu ja kontrollimatu institutsiooniga, mis toimiks sisuliselt poliitilise politseina, avaldades otsest või kaudset survet ja hirmutades poliitilisi vastaseid või ärikonkurente.
Amet hakkaks tegelema avalike vahendite kasutamisega seotud uurimistega. Avalike vahendite mõiste hõlmaks kõiki varasid, mis on kunagi kuulunud riigile, ning ka neid varasid, mis on nende asemele tekkinud – sealhulgas toetused, pensionid, sotsiaaltoetused või kinnisvara, mis kunagi riigile kuulus.
Ametil oleks samaaegselt uurimise, menetlemise ja süüdistuse esitamise funktsioon. Ta võiks sisuliselt igas asjas ise oma pädevuse kehtestada ilma edasikaebamisvõimaluseta. Uurimisi, sealhulgas varjatud operatsioone, võiks alustada ka ilma põhjendatud kahtluseta.
Ameti menetlustes puuduks õigus advokaadile või kohtulikule kontrollile; kaebusi ameti tegevuse kohta menetleks amet ise.
5. Avalik-õigusliku ringhäälingu ja meediaameti ümberkorraldamine
Avaliku meedia kontroll antaks ajutiselt valitsuse kätte perioodil, mis jääb praeguse juhtkonna ametist vabastamise ja uue struktuuri loomise vahele.
Kuigi valitsus viitab uue regulatsiooni aluseks olevatele „BBC standarditele“ kui usaldusväärsuse garantiile, on nende esimene samm allutada avalik meedia valitsuse kontrollile. Seda ei saa pidada poliitiliselt sõltumatuks avalik-õiguslikuks mudeliks isegi ajutiselt. Räägitakse sõltumatusest, kuid seaduse esmane tagajärg on otsene valitsuse kontroll.
Seadus lõpetab selle jõustumisel praeguse meedianõukogu esimehe ja liikmete ametiajad ning näeb ette ka riikliku meedia- ja sideameti juhi ametist vabastamise. Sisuliselt vahetatakse välja kogu olemasolev meediaregulatsiooni struktuuri personal.
Valitsuse peamine eesmärk ei ole reeglite sisuline ülevaatamine, vaid kõigi nende ametnike kõrvaldamine, keda nemad ei ole ametisse nimetanud. See tekitab tõsiseid põhiseaduslikke küsimusi, kuna õigusriigi üks aluspõhimõtteid on, et seadusega määratud tähtajaks ametisse nimetatud isikute volitusi ei saa lõpetada pelgalt poliitilise tahte alusel.