
Loe kokkuvõtet
Veekindlad materjalid on ühiskonna toimimiseks hädavajalikud – kasutame neid nii toidupakendites, tulekustutusvahtudes kui kilejopedes. Paraku on need materjalid ka küllaltki saastavad, sest sealt vabanevad keskkonda niinimetatud «igavesed kemikaalid».
«Igavesed kemikaalid» on jõudnud joogivette, inimverre ja Arktika jäässe – ning seni pole neid peetud sisuliselt hävitavateks. Nüüd viitab värske teadusuuring, et PFAS-ide vastases võitluses võib olla avanenud uus, ootamatu võimalus, mis kasutab ära valguse ja ülimalt lühiealised osakesed.
Mida see tähendab veepuhastitele, keskkonnale ja lõpuks meie tervisele? Ning kui lähedal oleme lahendusele, mis ei piirduks enam pelgalt ohtlike molekulide ümbertõstmisega?
