Muusika mitmekülgsus köidab aga aina enam teadlaste tähelepanu. Tavapäraselt mõeldakse muusikast kui nähtusest, mis pakub elamusi ja on ise huvitav uurimisobjekt. Viimasel ajal on aga hakatud nägema muusikas veel teistsuguseidki väärtuseid. Üks nendest on muusika ainulaadsus uurimisvahendina.
Muusika koosneb mitmetest erinevatest elementidest. Näiteks meetrum ehk muusika pulss. Võrdse vältusega ajaüksuste perioodiline kordumine on miski, mida enamik inimesi hõlpsalt tajub. Sageli ei nõua pingutust muusikale kaasa õõtsuda, plaksutada või jalaga tatsuda – see lihtne ja ühetaoline plaksutamine või tatsumine toobki sageli välja muusika meetrumi. Huvitav küsimus on aga, kuidas aju sellega hakkama saab?
Õppisin muusika neuroteaduse kohta Taanis, Aarhusi ülikooli keskuses Center for Music in the Brain 2025. aasta suvel. Suvekooli ühes töötoas sain koos teiste üliõpilastega õppejõudude juhendamisel seada üles elektroentsefalograafi ehk EEG, mis mõõdab peaaju bioelektrilist aktiivsust. Mõõdetud ajulainete põhjal nägime, kuidas rütmi kuulava katseisiku (vabatahtlik kursusekaaslane) ajulained olid meetrumilöökide ehk muusika pulsi löökide ajal tugevamad kui rütmilöökide ajal.
Seniste teadustulemuste põhjal võib öelda, et meetrumi tajumiseks teevad koostööd mitmed ajupiirkonnad: suplementaarne motoorne piirkond ja basaalganglionid, aga ka premotoorne piirkond ja väikeaju.
Kuna ajul on kalduvus oma tegevust väliskeskkonnaga sünkroniseerida, võimaldab selgelt tajutava meetrumiga muusika regulaarsete liigutuste tegemist paremini koordineerida.
Seda teadmist kasutatakse näiteks aitamaks Parkinsoni tõve all kannatavatel inimestel paremini kõndida. Kuulates muusikat, millel on tugevalt väljatoodud regulaarsed löögid, suudavad need inimesed hoogsamalt ja stabiilsemalt kõndida kui muidu.
Muusika neuroteadus on võrdlemisi noor teadussuund ning areneb hoogsalt. Eestil on minu arvates muusikapsühholoogia ja muusika neuroteaduse uurimiseks tohutu eelis – nii muusikakultuur kui teadus on meil kõrgel tasemel kogu maailma mastaabis. Tänu oma riigi väiksusele ja paindlikkusele saame luua ka leidlikke lahendusi ning võrdlemisi lihtsalt erinevaid projekte teostada.
Muusikapsühholoogiale Eestis pani aluse Jaan Ross ja nii mõnedki inimesed on seda usinalt edasi arendamas. Koos nendega tahan ka mina seda valdkonda Eestis edasi arendada, panna lisaks alus muusika neuroteadusele Eestis, ning luua seeläbi uusi teadmisi ja innovatiivseid lahendusi.
Veeda Kala on muusikapsühholoogia uurija, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nooremteadur ning Eesti Muusikateaduse Seltsi, Eesti Doktorantide Seltsi, European Society of the Cognitive Sciences of Music ja Society for Music Perception and Cognition liige.