“Aru-Lõuna uuringualal tehtud uuringu peamine järeldus on see, et Eesti fosforiiti on võimalik kaasaegsete tööstuslike tehnoloogiatega kaevandada ja väärindada. Selle tulemuseks on kvaliteetsed tooted. Aga praegustes turutingimustes ei ole see tegevus majanduslikult tasuv,” sõnas Eesti geoloogiateenistuse maavarade osakonna juhataja Tiit Kaasik.
“Analüüs näitas, et kaheksaprotsendilise diskontomäära juures muutuks projekti tasuvus positiivseks alles juhul, kui fosforhappe müügihind tõuseks ligikaudu 1570 euroni tonni kohta. Samas on viimase viie aasta keskmine turuhind olnud ligikaudu 900-1100 eurot tonni kohta,” lisas Eesti geoloogiateenistuse fosforiidiuuringute projektijuhi Jaanus Purga.
“Arusaadavalt mõjutab projekti tasuvust väga tugevalt fosforiidi kvaliteet – positiivne tasuvus eeldaks vähemalt 14 protsenti P₂O₅ sisaldusega fosforiiti, samas kui Aru-Lõuna uuringuala keskmine sisaldus on ligikaudu 9,74 protsenti,” ütles Purga.
Tiit Kaasiku sõnul oli ootuspärane see, et fosforiidi kaevandamine ja väärindamine on Aru-Lõunas tehnoloogiliselt teostatav, kuid üllatus oli see, kui negatiivne see majanduslikult on.
“Me ju teadsime, mis on erinevate fosforiidist tehtavate toodete turuhind. Me teadsime, kui palju meil seda fosforiiti on. Aga kui võtame arvesse kõik erinevad kulud, mis selle fosforiidi maa seest kätte saamiseks tuleb teha, ja kulud, mida leevendusmeetmete rakendamiseks ja fosforiidi töötlemiseks tuleb teha – neid näitajaid meil tegelikult olemas ei olnud. Üllatuskoht oligi tegelikult see, et kui need kõik kokku lüüa, kui suureks need kujunevad, eriti võrdluses praeguse turuhinnaga,” rääkis Kaasik.
Jaanus Purga sõnul näitas uuring, et ilma toetuseta poleks projekt praegustes oludes teostatav. Uuringu põhjal annaks fosforiiditööstus üle 500 otsese töökoha, kuid riik peaks toetama projekti tasuvaks muutmiseks umbes 120 miljoni euroga aastas.
Üle viie miljoni euro maksma läinud uuringu käigus vaadati ka võimalikke muutusi põhjaveetasemetes Aru-Lõuna uuringualal kaevandamistegevuse tõttu toimuva põhjavee väljapumpamise korral. Uuringu põhjal leiti, et võimalik kaevandamistegevus ei mõju Pandivere kõrgustikul paiknevate allikate ja jõgede vooluhulkadele ega vee kvaliteedile.
Samas selgus, et võimalik karjääriviisiline kaevandamine mõjuks kaevanduse lähiümbruses Lasnamäe-Kunda ja Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihile ning põhjavee survetase alaneks.
Uuringuks toodi 2024. aasta lõpus maa seest välja 28,6 tonni fosforiiti. Sellest 11 tonni kasutati uuringuks. Pärast fosforiidi kättesaamist loodeti, et uuringu tulemused selguvad aasta jooksul ehk 2025. aasta lõpuks. Ootamatult selgus, et uuringutegijate leidmine osutus oodatust keerulisemaks. Seetõttu venis uuring poole aasta võrra.
Tiit Kaasiku sõnul uuringutega võimaliku kaevandamise avamiseks aktiivselt enam edasi liikuma ei hakata.
“Taustal võivad jätkuda erinevad teadusuuringud, mis toetaks tulevikus sellele asjale uuesti hinnangu andmist,” ütles Kaasik, lisades, et praegu pole riigil plaanis teisi Eesti fosforiidimaardlaid uurida.
Toolse maardla Aru-Lõuna uuringualal tehtud fosforiidiuuringu tulemusi tutvustatakse teisipäeval Lääne-Virumaal Sõmerul toimuval fosforiidipäeval. Sel teemal arutatakse ka augustikuu alguses Paides toimuval arvamusfestivalil.
Uuringu kokkuvõte
Uuringu koondaruanne
Uuringu täismahus aruanne