Üheks EELK õpetuse aluseks olevas usutunnistuskirjas, nimelt Konkordiavormelis öeldakse sõnaselgelt, et “pühakiri jääb ainsaks kohtunikuks, reegliks ja juhtnööriks, mille kui ainsa proovikivi järgi tuleb kõiki õpetusi käsitleda ja hinnata”.
Tänavu on Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule kuuluvas Usuteaduse Instituudis, mida aitavad ülal pidada koguduste liikmed oma liikmeannetustest, kaitstud kaks tööd LGBT-teemal, mille lähtekohaks on homoseksuaalide kogemused ja niinimetatud kväärteooria.
Silja Kessleri töös nõutakse homoseksuaalide “armastussuhte” tunnustamist kiriku poolt. Evelin Kala kristliku kultuuriloo magistrieksami kirjaliku osatöö “Häbi ja seksuaalsus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku avalikes seisukohtades: hermeneutiline analüüs läbi queer-teooria” (juhendaja: Igor Ahmedov) lähtekohaks ei ole Piibel, vaid “queer-teooria kui normikriitika, mis võimaldab uurida, kuidas kujunevad arusaamad “loomulikust”, “normaalsest”, “õigest” ja moraalselt aktsepteeritavast seksuaalsusest.”
Mõtelgem sellele – EELK kogudused peavad ülal kirikukooli, mis laseb üliõpilastel kirjutada töid mingist teisest lähtekohast kui seda on normatiivne Jumala ilmutus.
Eriti jabur on, et Evelin Kala kasutab oma magistritöös EELK õpetuslike positsioonide hindamisel lastepilastaja Michel Foucault’ väärastunud teooriaid! See ei ole akadeemiline vabadus, vaid selle kuritarvitamine.
Kas kiriku juhtkonnas on vastutavad isikud täiesti aru kaotanud, et meie kirikukool on pööratud LGBT-ideoloogiat edendavaks asutuseks?
Veiko Vihuri, vaimulik (EKRE)
Vaata lisaks: