Ida-Virumaale kogunes nädalavahetusel paarsada raadioamatööri. Raadioside olulisus on end ajas tõestanud, sest seda saab suhtlemiseks kasutada kriisisituatsioonides ka siis, kui pole mobiilsidet või internetti.
Raadioamatööride kokkutulekud on pika ajalooga. Sel aastal koguneti Narva-Jõesuusse Laagnale. Sealkandis saadi viimati kokku 1979. aastal. Lisaks Eestile on laagris osalejaid Soomest, Leedust, USA-st ja Suurbritanniast.
“Eks ta natuke nišihobi meil on, aga ma pean ütlema, et viimasel ajal on järelkasvu päris kenasti tulnud juurde. Eestis on raadioamatööre, ma arvan, 600-700 vahel ja nendest umbes pooled on Eesti raadioamatööride ühingu liikmed ka,” sõnas ühingu esimees Arvo Pihl.
Raadioamatöörid usuvad, et nende hobist on kasu ka ühiskonnale.
“Eelkõige muidugi on see hobi kasulik inimesele, kes sellega tegeleb. Ühiskonna suhtes ma võiks öelda, et näiteks kriisiolukordades võiks olla raadioside väga-väga kasulik. Sellepärast, et kui teised sidesüsteemid on maas – kui on kriis -, siis muidugi meie sidesõlm on valmis selleks, et edastada infot ja sidet pidada,” sõnas raadioamatöör Pjotr Aleksandrov.
Raadioamatööride ja nende sõprade kokkutulek kestab homseni.