“Veetsime terve öö varjendis.”
“Kohvikud on kõik avatud… aga seal küsitakse sularaha või pangaülekannet; paljudes kohvikutes ei ole elektrit.”
“Mis puutub kütusesse, siis soovitan võimaluse korral seda alati kaasa võtta.”
“Neid, kes igal aastal Krimmis käisid, ei hirmuta enam miski.”
Need on vaid mõned sõnumid Telegrami grupist, kus okupeeritud Krimmi turistid arutavad poolsaarel valitsevaid tingimusi. Öised plahvatused, pikad järjekorrad tanklates ja rannikule uhtunud naftalaigud on saanud Vene puhkajate uueks reaalsuseks.
Häired on tekkinud olukorras, kus Ukraina väed ründavad Krimmi droonidega igapäevaselt.
Ukraina kaitseminister Mõhhailo Fedorovi sõnul on Krimmi viimastel nädalatel tabanud Ukraina keskmaa rünnakutelaine, kuna Kiiev püüab läbi lõigata Venemaa varustusliine ning muuta poolsaart sisuliselt saareks, eraldades selle Mandri-Venemaast.
Krimm, mille Venemaa 2014. aastal okupeeris, on tuntud vapustavate maastike, Aasovi ja Musta mere ning rikkaliku kultuurilise pärandi poolest.
Kunagi Vene turistide üks meelissihtkohti olnud poolsaar on sel hooajal oma positsiooni kaotanud ega kuulu enam riigi eelistatuimate puhkusepaikade hulka.
Venemaa riigimeelne ajaleht Kommersant teatas, et 24. maist kuni 6. juunini tühistati 79 protsenti hotellibroneeringutest.
“Turismihooaeg pole kas alanudki või on juba sisuliselt lõppenud,” ütles väljaandele Kyiv Independent Jevhen Hlobõstov, Kiievi Mogila Akadeemia rahvusülikooli loodusteaduskonna dekaan ning Krimmi keskkonnakaitse ja säästva arengu ekspert.
Ukraina rünnakute mõju tunnistas ka Venemaa president Vladimir Putin.
“(Ukraina armee) püüab häirida energiavarustust ja mõjutada turismihooaega — nad räägivad oma kavatsustest avalikult,” märkis ta.
Iga Ukraina rünnak on lisanud ebakindlust turistidele, kes kaaluvad võimalikku reisi. Ukraina rünnakud piirkonna taristule on põhjustanud kütusekriisi, toidupuuduse, elektrikatkestusi ja merereostust.
Samuti on rünnakud muutnud Krimmis liikumise veelgi keerulisemaks – näiteks on Krimmi Raudtee vähendanud poolsaarele sõitvate ja sealt väljuvate rongide arvu 18-lt seitsmele.
Venemaa määratud võimud kuulutasid 26. juunil välja ka eriolukorra.
Kyiv Independent võttis turistina esinedes ühendust Sevastopoli hotelliga Villa Rosemarin ning uuris kütusevarude ja turvalisuse kohta majutusasutuse lähistel. Hotellist vastati, et “olukord muutub iga päev” ja “varjendid on olemas.”
Poolsaarena on Krimm alati sõltunud transpordiühendustest Mandri-Venemaa ja Mandri-Ukrainaga.
Enne täiemahulist sissetungi said venelased lennata Simferopolisse või sõita poolsaarele rongi, bussi või autoga üle Krimmi silla. Moskva ehitas ja avas silla ametlikult 2018. aastal pärast poolsaare ebaseaduslikku annekteerimist.
Praeguseks on jäänud vaid sillamarsruut. Pärast Ukraina rünnakuid suletakse ja avatakse seda sageli uuesti ning Venemaa meedias on silda nimetatud surmateeks.
Siiski on see jätkuvalt poolsaare peamine värav.
Autoga reisimine on olnud populaarseim viis Krimmi jõudmiseks. Kohalike võimude teatel saabus eelmisel aastal umbes 76 protsenti turistidest auto või bussiga. Tänavune kütusepuudus on aga muutnud selle valiku äärmiselt riskantseks.
Hlobõstovi sõnul on kütusekriisid olnud seni liiga lühiajalised, et mõjutada oluliselt Krimmi laiemat majandust, kuid need on andnud tõsise löögi poolsaare turismisektorile.
Ekspert lisas, et enamik poolsaart külastavaid turiste reisib autoga, mis teeb nad kohalikule majandusele olulisemaks. Sõltumatud reisijad toovad tavaliselt rohkem tulu kui pakettreisijad, sest nad kulutavad raha transpordile, restoranidele, meelelahutusele ja majutusele mitmes eri kohas.
Telegrami kasutaja nimega Oleh kirjutas 14. juunil ühes turistide vestlusgrupis, et tema tuttavad sel hooajal kütuseprobleemide tõttu Krimmi ei lähe.
Osa turiste kardab lõksu jäämist ja otsib varuplaane.
Venemaa sõltumatu meediaväljaande Paper andmetel kaalus rühm Peterburi IT-spetsialiste elektriauto rentimist. Üks neist lausus: “Väljavaade sel suvel mitte kuhugi minna hirmutab mind rohkem kui droonirünnakus suremine.”
Ka reisikorraldajad püüavad võimalikke külastajaid rahustada.
Peterburis tegutsev ettevõte Tour na 5 tegi otseülekande pärast seda, kui droon tabas Moskvast Simferopolisse teel olnud reisibussi, ning teatas, et nende bussid kasutavad jätkuvalt kiirteed M4 ja Krimmi silda.
Samuti kinnitati, et bussid tangitakse enne Krimmi sisenemist täis, ning nimetati lõppsihtkohta Sudakki rünnakutest eemal asuvaks “rahunurgakeseks”.
Sotsiaalmeedias jagunesid arvamused kaheks. Mõned teatasid, et reisivad “omal vastutusel” ja on ohtudega leppinud. Teised võrdlesid puhkust Krimmis “Vene ruletiga” ning otsustasid reisist loobuda.
Ometi jätkavad paljud venelased Krimmi reisimise kaitsmist. Väidetakse, et meediaaruanded liialdavad ohtudega ning puhkuse tühistamine tähendaks “vaenlasele allaandmist”.
Neile, kes on valmis riskima, pakutakse ka soodustusi.
Mõned hotellid on teinud suuri allahindlusi, pakkunud tasuta kütust või lubanud isegi külalistel ise valida, kui palju nad toa eest maksta soovivad. Väljaande Paper andmetel võib konditsioneeriga majutus neljale inimesele maksta vaid 350 rubla (4,5 dollarit) öö eest inimese kohta.
Venelased moodustasid Krimmi turistidest suure osa nii enne kui ka pärast poolsaare okupeerimist, ulatudes kohati lausa 25 protsendini külastajatest, ütles Kyiv Independentile Jevpatorija linnavolikogu kuurortide ja turismi osakonna endine töötaja, Ukraina turismiagentuuri omanik ja Vene-Ukraina sõja veteran Serhi Vikartšuk.
Vabaühenduse Join Ukraine Venemaa sotsiaalmeedia analüüsi kohaselt, mille tulemusi jagati väljaandega Kyiv Independent, on veebiarutelud okupeeritud poolsaarele reisimise teemal venelaste seas kõige aktiivsemad Moskvas, Peterburis ja mitmetes suuremates tööstuspiirkondades.
Analüüsist selgub, et valdav hoiak on skeptiline ning paljude kasutajate arvates teevad need, kes otsustavad reisida, seda teadlikult ja peaksid seega ka riskidega arvestama.
Arutelu ei käi aga ainult ohutuse üle. Kurdetakse samuti, et puhkamine poolsaarel on muutunud liiga kalliks, eriti kaugemal elavate venelaste jaoks.
Vikartšuki sõnul oli Krimm kunagi jõukamatest piirkondadest pärit venelastele soodne sihtkoht, kuid muutus pärast poolsaare okupeerimist 2014. aastal kallimaks, samas kui teenuste kvaliteet ei suutnud hinnatõusuga sammu pidada.
“Nüüd on Vene turistidel soodsam reisida Kreekasse või Türki. Need sihtkohad on neile isegi kättesaadavamad kui Krimm ning pakuvad rohkem huvi, sest sealsed teenused ja hinnad on ahvatlevamad,” märkis Vikartšuk.
Mida räägivad Krimmi kohalikud ja Ukraina-meelsed elanikud?
Kohalike suhtumine Vene turistidesse on karmistunud, eriti nende elanike seas, kes ei tööta turismisektoris.
Kohalikes sotsiaalmeediagruppides vastatakse ohutuse ja kütusepuuduse kohta käivatele küsimustele sageli sarkasmiga, tuletades võimalikele külastajatele meelde, et droonirünnakud ja plahvatused on saanud igapäevaelu osaks.
Tehakse nalja, et turistid võiksid varukütust kaasa võtta või oma autodele elektroonilise sõjapidamise süsteemid paigaldada. Samuti leitakse, et kui kohalikud suudavad droonide ja puudusega elada, saavad sellega hakkama ka turistid.
“Milleks turiste eemale peletada? Vahest neile polegi oluline, et ronge ja busse rünnatakse ning kütust pole. Meri on ikka alles. Las nad tulevad,” arvas kasutaja Dmitri.
Kuid isegi muretu rannameeleolu pole enam tagatud.
Osa randu on kütteõliga saastunud pärast Ukraina korduvaid rünnakuid Musta mere rannikul asuva Venemaa sadamalinna Tuapse naftaterminalile, mis loob uue takistuse venelastele, kes soovivad oma puhkuse Krimmis veeta.
Krimmi lääneranniku Ukraina-meelne elanik, kes palus turvakaalutlustel anonüümseks jääda, rääkis väljaandele Kyiv Independent, et turismilinnas Alupkas inimesi on, kuid mitte palju. Lisaks märgiti, et kohvikud ja suveniiripoed on küll avatud, kuid kliente ei ole.
“Igal pool räägitakse ärevast olukorrast — õhuhäiretest, droonidest ja kütusepuudusest,” nentis elanik.
Krimmi elanik kirjeldas ka seika Alupka kohvikus, kus ta viibis Moskva aktsendiga rääkiva lastega pere läheduses. Vestluse käigus selgitas isa perele, et auto tuleb parklasse jätta ja sõita edasi bussiga, sest bensiin on otsas.
Telegrami aruteludes märgivad osad kohalikud, et poolsaar tundub varasemate suvedega võrreldes märgatavalt tühjem isegi neis piirkondades, mis olid varem turistidest tulvil.
Turistid toovad välja, et mõningaid Krimmi piirkondi rünnatakse sagedamini kui teisi. Sevastopolit ja selle lähiümbrust nimetatakse “lärmakaks Krimmiks”, samas kui näiteks Sudak ja Jevpatorija on pälvinud vaikse Krimmi nime.
“Primorski puiesteel ei leidu enam lärmakaid turiste. Isegi uputatud laevade mälestusmärk tundub üksildane, kui meri seda õhtupäikese kiirtes uhub,” kirjeldas end Venemaa ja Moskva vahet elavaks blogijaks nimetav Irina 25. juunil Telegramis Sevastopoli olukorda.
“Paraku on elektrivarustuse probleemide tõttu linnas tühistatud avalikud üritused, sealhulgas paljudele armsad tantsuõhtud Primorski puiesteel. See on ebatavaline.”