Jaanipühade ajal tekkis Eestis tähelepanuväärne olukord. Eleringi reaalajas kuvatud andmete järgi langes elektritarbimine alla 300 megavati. Esmapilgul tundub, et sündis uus Eesti rekord. Selle põhjal võiks teha koguni rahvusliku järelduse: eestlane on endiselt laulurahvas. Jaanipäeval tööd ei tehta – tehakse lõket, lauldakse, grillitakse ja veedetakse aega perega.
Hiljem selgitas Elering, et rekord ei sündinud mitte Eesti tegelikus elektritarbimises, vaid põhivõrgu kaudu mõõdetud koormuses. Suur osa elektrist toodeti ja tarbiti kohapeal väikestes päikeseparkides ning see ei kajastunud Eleringi statistikas.
Isegi kui nõustuda Eleringi selgitusega, ei vasta see kõige olulisemale küsimusele, et kus on tööstuslik tarbimine. Kodumajapidamiste omatarbimine võib küll peita osa elektrikasutusest päikesepaneelide taha, kuid see ei selgita tööstuse elektritarbimist.
Eesti suurimad elektritarbijad on tööstusettevõtted ja suurettevõtted. Neid ei saa tervikuna “ära peita” mõne päikesepargi taha. Kui põhivõrgu koormus langeb tööpäevadel erakordselt madalale tasemele, tekivad paratamatult küsimused. Kas tööstustoodang on vähenenud? Kas ettevõtted on tegevuse koomale tõmmanud? Kas kõrge elektrihind on sundinud osa tootmist peatama või Eestist välja viima?
Veelgi olulisem küsimus on, miks on elektritarbimine tööpäevadel võrreldes varasemaga märgatavalt vähenenud? Kui valitsus põhjendab uute elektrijaamade rajamist tulevikus kasvava elektrinõudlusega, siis on see pigem soovmõtlemine.
Kallis roheenergia on viinud nõudluse vähenemisele. Senised prognoosid ei vasta enam reaalsusele.
Vähem võrgust ostetud elektrit tähendab ühtlasi vähem maksude laekumisi riigile. Väheneb elektriaktsiisi ja käibemaksu laekumine ning samuti vähenevad võrguettevõtjate tulud. Elektriliinid, alajaamad, sagedusreservid ja kogu elektrisüsteemi ülalpidamine tuleb aga tagada sõltumata sellest, kui palju elektrit võrgu kaudu liigub. Kui püsikulud jagunevad väiksema müügimahu peale, suureneb surve võrgutasude tõusuks. Ja elekter läheb veelgi kallimaks.
Eesti majandus ja riigirahandus põhinevad suurel määral majandusaktiivsusel ja tarbimisel. Kui ettevõtted toodavad vähem, inimesed ostavad vähem ning elektrit tarbitakse vähem – väheneb ka maksutulu. Pole maksutulu, pole riiki.
Selles mõttes on uus rekord 300 MW elektri tarbimist tõsine häirekell.
Evelin Poolamets, Riigikogu liige (EKRE)
