Kaju sõnul on Venemaa juhtkonnal Ukraina kasvavate rünnakute tõttu vaja teha aina keerulisemaid otsuseid.
“Ukraina kasvav kaugmaalöökide võime on seadnud Venemaa juhtkonna keeruliste valikute ette ehk kuna õhutõrjevahendeid ei jätku igale poole, siis tuleb hakata objekte prioriseerima. Sellega tuleb võtta riske ehk mingid objektid jäävad kaitsmata ja tuleb arvestada, et need kas hävitatakse või lüüakse rivist välja,” lausus Kaju.
Ukraina edukate keskmaa- ja kaugmaalöökide tulemusena on rivist välja viidud kuni 20 protsenti Venemaa naftatöötlemisvõimsusest. “Selle raames on Venemaal tekkinud tõsine kütusepuudus ja umbes 20 regioonis on kehtestatud erinevad müügipiirangud kütusele,” ütles Kaju.
Ukraina kaugmaalöökide mõju Venemaale tunnistas ka Venemaa juht Vladimir Putin ning Venemaa valitsusele on antu ülesanne Ukraina löökide mõjusid minimeerida, lisas ta.
“Ukraina strateegia 2026. aastal on Vene vägedele suuremate kaotuste tekitamine, arendada oma täpsuslöögivõimet ja halvata Venemaa logistikat. Ning lisaks kauglöökidega nõrgendada oluliselt Venemaa majanduse jätkusuutlikkust sõjategevust toetada, et sundida Venemaa siis läbirääkimiste laua taha tõsiste arutelude pidamiseks,” lausus Kaju.
Venemaa tegi selgelt vähem õhurünnakuid
Venemaa kauglöökide arv aga viimasel nädalal kahanes ja seda tuntavalt, ütles Kaju.
“Venemaa kauglöökide intensiivsus varasema perioodiga võrreldes langes tunduvalt. Venemaa lasi välja ligi 900 drooni ja 12 raketti. Droonide puhul on seda 35 protsenti ning rakettide puhul 84 protsenti vähem võrreldes eelnevatel nädalatega,” märkis ta.
Kaju lisas, et varasemalt on sellisele kauglöökide intensiivsuse langusele tavaliselt järgnenud Venemaa ulatuslikud rünnakud suure hulga õhuründevahenditega. “Ehk nüüd on näha, kas või millisel hetkel need rünnakud läbi viiakse,” ütles ta.
Rindel oli sel nädalal rünnakuaktiivsus samal tasemel eelmiste nädalatega.
“Venemaa õnnestus edasi liikuda Kupjanski suunal Harkivi oblastis ning ka Slovjanski, Kostjantinõvka ja Pokrovski suunal Donetski oblastis. Ukraina väed sooritasid omalt poolt vasturünnakuid sisuliselt kogu rindejoone ulatuses. Lahingu tegevus selles nõndanimetatud hallis alas on üsna intensiivne ja mõlemad pooled viivad läbi mitte ainult kaitsvaid, vaid ka ründavaid tegevusi,” lausus Kaju.
Venemaa kannab endiselt suuri kaotusi, mis ulatuvad 1300 sõdurini ööpäevas, nende hulgas nii hukkunud kui ka haavatud.
Ukraina jaoks on muutunud olukord raskemaks strateegiliselt olulise Kostjantõnivka juures, mis osa suuremast kaitsevööndist, märkis Kaju.
“Selle kaitsevööndi hõivamine on Venemaa hetkel oluline eesmärk ja sellega seoses ka Donbassi vallutamine. Ukraina omalt poolt on tugevdamas seal piirkonnas asuvaid üksusi. Lisaks on intensiivistatud keskmaalöökide andmist Donbassis eesmärgiga halvata seal piirkonnas Venemaa logistika,” lausus Kaju.
Selle tagajärjed on juba näha ning Venemaa on olnud sunnitud logistikaprobleemide tõttu üksusi piirkonnast välja tõmbama, lisas ta.