Uus mõõdik
Koerte kognitiivne düsfunktsioon on haigus, mis sarnaneb inimeste Alzheimeri tõvega: ajukoes tekivad haiguse mõjul muutused, mis põhjustavad sarnaseid kliinilisi sümptomid. Mõlemal liigil märkavad lähedased esmalt muutusi ruumitajus, unehäireid ja teistega suhtlemise vähenemist. Seejuures teavad arstid sammupikkuse ja ajuhaiguste seost inimmeditsiinis juba ammu.
Inimeste põhjal kogutud teadmised kannustasidki veterinaarteadlasi uut diagnostikameetodit otsima. Põhja-Carolina osariigiülikooli töörühma juhi Natasha Olby sõnul aitas just inimeste Alzheimeri tõve varajane tuvastamine kõnnaku põhjal neil püstitada sarnase hüpoteesi koerte kohta.
Uurijate tehtud vaatlused kinnitasid algset oletust: vaimse võimekuse langusega koerte esikäppade samm on tervete eakaaslastega võrreldes märksa lühem.
Uue mõõdiku suurim väärtus seisneb selles, et levinud diagnostiline segadus sai nüüd lahenduse. Loomaarstidel on kliinikus väga keeruline eristada vanadel koertel vanadusest tingitud loidust, liigesevalu ja dementsust. Loomaarstid seisavad tihti silmitsi olukorraga, kus vanal patsiendil esineb korraga mitu tervisemuret – seetõttu tuleb ortopeedilisi vaevusi kaardistades neid puht neuroloogilistest haigustest täpselt eristada.
Töörühma hinnangul on sammupikkuse hindamine diagnostikas oluline läbimurre. Lühenenud sammupikkus esikäppadel andis dementsuse sümptomitest usaldusväärselt aimdust isegi siis, kui teadlased võtavad arvesse koera füüsilist valu.
Uus meetod annab täpseid tulemusi ka kroonilisi liigesehaigusi põdevatel loomadel. Nimelt ei maskeeri füüsiline valu vaimse võimekuse langusest tulenevaid kindlaid liikumismuutusi.
Lihtne ja odav
Tulemusteni jõudmiseks kasutas töörühm lihtsaid ja odavaid seadmeid. Uurijad palusid loomadel läbida lühikese distantsi siledal pinnal. Nad filmisid koerte liikumist tavalise kaameraga ja analüüsisid salvestist hiljem aegluubis. Meetodi loojate sõnul aitas videopilt väga täpselt jäädvustada iga sammu pikkuse ja jäsemete liikumise ulatuse.
Seejärel kõrvutas töörühm füüsilisi liikumisandmeid koerte vaimse võimekuse testide tulemustega. Selleks täitsid lomaomanikud oma lemmikute kohta standardiseeritud küsimustiku, mida veterinaarid tunnevad CADES-skaala nime all.
Uurijate sõnul kinnitas kogutud andmete analüüs tugevat korrelatsiooni füüsilise sammupikkuse ja küsimustiku vastuste vahel. Lühike samm kattus pea alati murettekitavalt kõrge dementsuse skooriga.
Avastus muudab neuroloogilise diagnoosimise oluliselt kättesaadavamaks. Seni nõudis ajuhaiguste objektiivne hindamine loomaarstidelt keerulisi uuringuid või kalleid magnetresonantstomograafia (MRT) protseduure. Nüüd saavad arstid teha vajalikud järeldused nutitelefoniga salvestatud lühikese video põhjal otse kliiniku koridoris. Uurijate sõnul säästab see lihtne ja odav lahendus eakat koera liigsest stressist ning annab tema omanikule kiire vastuse.
Põhjus, miks aju taandareng just esikäppade tööd mõjutab, peitub koerte anatoomias. Esikäpad kannavad suuremat osa looma keharaskusest ja reageerivad tasakaaluhäiretele esimestena. Närvisüsteemi kahjustused aeglustavad aga signaalide liikumist ajust lihastesse. Neuroloogide sõnul vaevab haiget looma seetõttu ebakindlus ja ta lühendab alateadlikult sammu, sest aju püüab kukkumist vältida.
Diagnoos peab jääma mitmekülgseks
Paljulubavatest tulemustest hoolimata ei pea veterinaarid lühenenud sammu ainsaks diagnostikavahendiks. Töörühma sõnul peab loomaarst kõnnakut salvestama tasasel ja libisemiskindlal pinnal, et vältida keskkonnast tulenevaid kõrvalekaldeid. Samuti eeldab meetodi edukas rakendamine, et spetsialist on liikumismustrite visuaalsel hindamisel juba vilunud. Kodus ilma juhendamiseta tehtud vaatlused võivad anda ebatäpseid vastuseid.
Eakaid loomi diagnoositakse kliinikutes aga igal juhul mitme näitaja põhjal. Sammupikkuse hindamine on seejuures vaid üks uus pusletükk suuremas pildis. Uurijate sõnul peavad loomaarstid ka edaspidi omanikku küsitlema ja tegema koerale põhjaliku üldise tervisekontrolli – ainult ühele välisele sümptomile toetudes on alati oht, et midagi jääb märkamata.
Edasistes uuringutes vajab uus meetod veel täiustamist. Samuti tuleb läbi mõelda, kuidas seda loomaarstide argitööga siduda. Veterinaarteadlaste sõnul püüavad nad muuta kõnnakuanalüüsi iga vanema koera iga-aastase tervisekontrolli rutiinseks osaks.
Varajane avastamine ei ravi dementsust välja, kuid ravimid aitavad haiguse kulgu aeglustada. Töörühma sõnul suudavad omanikud tänu õigeaegsele diagnoosile pakkuda oma lemmikule väärikat vanaduspõlve.
Teadustöö ilmus ajakirjas Frontiers in Veterinary Science.