Briti avalikkus tunneb samas üha enam, et riik veereb allamäge. Lehe hinnangul seisneb nüüd peamine küsimus selles, kas Burnham julgeb teha ebapopulaarseid, kuid majanduskasvu soodustavaid reforme või kordab oma eelkäijate vigu.
Ajaleht The Wall Street Journal leiab, et kogu Euroopa seisab silmitsi sarnase dilemmaga: kuidas leida raha kaitsekulude suurendamiseks, taristu uuendamiseks ja investeeringuteks, laskmata samal ajal riigivõlal kontrolli alt väljuda.
Leht leiab, et selleks tuleks kärpida kulukaid sotsiaalprogramme, kuid poliitiliselt on see väga keeruline samm. Starmer ei olnud valmis sellist sammu astuma. Selle asemel suurendas ta ettevõtete maksukoormust.
Ühendkuningriigi maksukoormus on nüüd sõjajärgse aja kõrgeimal tasemel. Võla teenindamine neelab kaheksa protsenti riigieelarvest, seda on kaks korda rohkem kui kaitsekuludeks kulub.
Rahvastiku vananemine ning vajadus tõsta Venemaa kasvava ohu tõttu kaitsekulutusi suurendavad survet riigi rahandusele veelgi. Samal ajal kulub umbes veerand eelarvest pensionidele, töötuhüvitistele ja muudele sotsiaaltoetustele.
Pole veel selge, millised on 56-aastase Burnhami järgmised sammud. Ta liitus hiljuti parlamendiga ning positsioneeris end Manchesteri linnapeana vasakpoolse reformijana. Viimasel ajal on ta aga liikunud rohkem poliitilise tsentri poole. Järgmisel nädalal peaks Burnham pidama kõne, milles tutvustab oma majandusplaane.
Osa Burnhami nõunikest soovitab piirata pensionide automaatset iga-aastast tõusu, et vabastada rohkem raha investeeringuteks. Selline samm parandaks riigi rahandust, kuid oleks eakate valijate seas äärmiselt ebapopulaarne.
Kasvava võlakoormuse tõttu peab Burnham säilitama ka investorite usalduse. Finantsturud mäletavad endiselt Liz Trussi otsust kuulutada välja katteta maksukärped. Truss püsis peaministri ametis vaid 45 päeva.
“Burnhami pärandusse kuulub kaks põrgukolmnurka. Välispoliitikas on see ekspansiivne Venemaa ning Hiina, mis põhjustab Euroopa laialdast deindustrialiseerimist. Lisaks veel Ühendriikide taandumine. Sisepoliitikas on see nõrk majanduskasv, vähene eelarveruum ja kasvav populistlik rahulolematus,” ütles konsultatsioonifirma Eurasia Group analüütik Mujtaba Rahman.
“Mõlemad kolmnurgad osutusid saatuslikuks mitte ainult Starmerile, vaid ka teistele peaministritele,” lisas Rahman.
Peaministriks saades peab Burnham parandama ka suhteid Trumpi administratsiooniga. Trump on juba andnud märku, et tema ja Burnham kuuluvad erinevatesse poliitilistesse leeridesse, mis viitab, et London ja Washington ei pruugi lähiaastatel kuigi hästi läbi saada.