Järelduseni jõudsid Kuveidis asuva Dasmani Diabeediinstituudi teadlased eesotsas immunoloog Rasheed Ahmadiga, kes uurisid 16 nädala vältel laborihiirte tervist. Nad võrdlesid kahte rühma närilisi. Ühtedel oli madala rasvasisaldusega toidulaualt sahharoos eemaldatud, teiste igapäevases toidus oli see aga endiselt sees.
Analüüs näitas, et lauasuhkruta dieedil olnud loomade organismis tekkis mitu murettekitavat muutust. Eeskätt vähenes nende soolestikus kasulike bakterite hulk, andes maad hoopis põletikku soodustavatele mikroobidele.
Märkimisväärselt erines ka loomakeste maksa seisukord: olgugi et sahharoosist ilma jäetud hiirte kehakaal ei erinenud võrdlusrühma suguvendade omast, hakkas nende maksa kogunema rasv. Lisaks ilmnes täiesti lauasuhkruta toidu peal olnud loomadel märke insuliiniresistentsusest ja kehvemast veresuhkru kontrollist. Need on sageli seotud teise tüübi diabeedi väljakujunemisega.
Kuidas see aga võimalik on? Teadlaste sõnul peitub seletus hiirte keha ja kõhubakterite keerukas tasakaalus. Tundub, et kui lauasuhkur muidu väherasvasest menüüst välja jätta, häirib see tugevalt soolestiku mikrofloorat ja viib selle tasakaalust välja. See tasakaalunihe vallandabki nii soolestikus kui ka maksas põletikulised protsessid. Need rikuvad lõpuks ära kogu keha loomuliku ainevahetuse rütmi.
Seega tuletab uuring meelde, et toitumises võib äärmustesse laskuda olla mõnevõrra riskantne. Isegi teada-tuntud patuoina ehk suhkru täielik eemaldamine võib organismi peene masinavärgi segi lüüa. Kuivõrd peavad hiirte kohta tehtud järledused paika inimestel, peab veel selguma edasistes uuringutes.
Uurijad kirjutavad oma tulemustest ajakirjas Frontiers in Immunology.