“Tänapäeva politseitöö kukub läbi, kui sel ei lubata tehnoloogia abil kurjategijatega sammu pidada,” ütles politseijuht Mark Rowley.
Oma kõnes kutsus Rowley üles lubama politseil uut tehnoloogiat kasutusele võtta, ilma et seda takistaksid seadusandlus ja bürokraatia.
Selle kuu alguses kritiseeris politseiülem Londoni linnapea Sadiq Khani otsust blokeerida mitme miljoni naelsterlingi suurune leping Palantiriga, mis oleks lubanud politseil kasutada tehisintellektihiiu tehnoloogiat.
Rowley sõnul aitas Palantiri katseprojekt Ühendkuningriigi suurimal politseijõul oma andmeid koondada.
“Peame nüüd kasutama samu tehnoloogiaid kuritegevusega laiemalt võitlemiseks,” ütles ta.
Linnapea büroo teatas varem, et politsei ei ole suutnud piisavalt tõestada Palantiri tehnoloogia tasuvust.
Rowley nimetas reaalajas näotuvastust ka kõige selgemaks näiteks sellest, mida uus tehnoloogia suudab, viidates, et tehnoloogia on alates 2024. aastast kaasa aidanud enam kui 2000 kinnipidamisele.
Vastavalt kasutuspoliitikale skaneerib politsei möödujate nägusid ja võrdleb nende biomeetrilisi andmeid tuhandete jälgimisnimekirjas olevate isikutega. Ühendkuningriik on ainus Euroopa riik, mis on tehnoloogiat laiaulatuslikult kasutusele võtnud.
Kasutuselevõtt on pälvinud inimõigusorganisatsioonide kriitikat, kes viitavad hirmule massilise jälgimise ja valesti tuvastamise ohu ees.
Aprillis otsustas Londoni kõrgem kohus, et politseil on piisavad kaitsemeetmed kuritarvitamise vastu, pärast seda, kui mees, kes tuvastati ekslikult kahtlusalusena, kaebas politsei kohtusse.
“Sellised juriidilised takistused võivad aeglustada arengut sedavõrd, et politseitöö ei suuda enam meid ähvardavate ohtudega sammu pidada,” ütles Rowley.
Kodanikuvabaduste eest seisev rühmitus Big Brother Watch kritiseeris teravalt reaalajas näotuvastuse laiendamist kui pealetükkiva tehnoloogia murettekitavat laienemist.