“Tänavused pühad möödusid politseile töiselt. Reageerisime mitmesugustele väljakutsetele, mis olid suuresti seotud alkoholi liigtarvitamisega,” võttis ta pühadeperioodi kokku.
Ajavahemikul 19.-23. juuni registreeriti Politsei- ja Piirivalveametis 317 avaldust ja teadet kuritegudest. Väärtegusid registreeriti kokku 889. Toimus 38 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus kolm ja sai vigastada 45 inimest.
Pühade ajal kontrollis politsei üle 32 000 autojuhi kainust, kellest üle 80 olid tarvitanud alkoholi ehk keskmiselt tabati 16 joobes juhti ööpäevas. Seda on vähem kui eelmisel aastal samal perioodil, mil tabati keskmiselt 20 joobes juhti ööpäevas. Kiiruse ületamistele sekkusid politseinikud ligi 290 korral.
Politseinikud reageerisid ligi 210 lähisuhtevägivalla juhtumile, mida on rohkem kui mullu. Märkimist väärib ka see, et 46 juhul oli lähisuhtevägivalla ohvriks või tunnistajaks laps. Lähisuhtevägivalla tõttu rakendati pühadeperioodil viibimiskeeldu kuuel korral. Kainestusmajja toimetasid politseinikud üle 190 inimese, kes olid ohtlikud iseendale või teistele.
“On kahju tõdeda, et ajal, mil enamik Eesti inimesi saab jaanipäeva turvaliselt ja rõõmuga tähistada, peab osa elanikkonnast tundma hirmu ja ebakindlust. Veelgi kurvem on see, et oht tuleb sageli sealt, kus seda kõige vähem oodatakse – lähedase poolt. Peame olema üksteise suhtes hoolivamad ja austama neid, kes on meie ümber. Vägivald ei ole üheski olukorras aktsepteeritav,” sõnas Toater.
“Kuna paljud inimesed liiguvad nüüd peokohtadest tagasi linnadesse ja naasevad tavapärase elu juurde, on politsei suunanud suurema tähelepanu liiklusohutusele. Selleks, et jaanipühad lõppeksid rahulikult ja turvaliselt, tuleb kõigil anda oma panus ning mitte seada ohtu ennast ega teisi. Kõigil, kes plaanivad täna rooli minna, palun veenduda, et olete kaine ja puhanud,” lisas operatiivjuht.
Päästjad said ööpäevaga 101 väljakutset
Päästeameti vastutav Erkki Põld sõnas, et jaanilaupäeva ja ka jaanipäeva jooksul on päästjatele kokku tulnud 101 väljakutset. Statistikat vaadates ei olnud õnneks tänavu eriti traagilisi sündmusi.
“Neljal korral oli tegu metsamaastiku tulekahjuga ja kümnel korral tuli päästjatel käia kustutamas liiga suuri, järelevalveta või ohtlikke lõkkeid. Näiteks öösel kella nelja paiku süttis Saaremaal lõkkest maja terrass – põles umbes neli ruutmeetrit. Õnneks läks seekord hästi, päästjad sekkusid õigeaegselt ning elanikele ja majale suurt kahju ei tekkinud,” ütles Põld.
Samuti põles öösel Harku vallas metsas järelevalveta oksahunnik, kus oli oht laiemaks metsatulekahjuks. Setomaal põles aga üks suur ja ohtlik lõke, mille läheduses olid nii hein kui ka traktor. Põld lisas, et lõkkeomanik oli üsnagi riiakas, mistõttu pidi sekkuma ka politsei, et päästjad saaksid ohutult lõkke ära kustutada.
“Eks täna ole ju veel jaanipäev ja kindlasti tuletame inimestele meelde, et tuleks käituda ohutult. Esiteks tuleb lõkke tegemisel valida õige koht ja aeg•
•
More. Lõke tuleb teha mittepõlevale pinnasele, hoonest või metsast vähemalt kaheksa meetri kaugusele. Kindlasti tuleb lõkke ümbrus hoida puhas süttivast materjalist. Tugeva tuulega ei tohiks lõket teha ning käepärast peaksid olema esmased kustutusvahendid – kas voolik veega, ämber või tulekustuti,” lausus Põld.
Grillimisel tuleks jälgida ohutusnõudeid ning grilli kasutusjuhendi puudumisel tuleb arvestada ohutuks kauguseks kaheksa meetrit hoonetest, põlevmaterjalidest ja metsast. Metsas tohib grillida ainult lubatud kohas, näiteks RMK puhkealadel.
“Veekogu ääres viibides tuleb meeles pidada, et ujuma tohib minna ainult kainena. Veesõidukites – sealhulgas ka SUP-lauaga sõites – tuleks alati kanda päästevesti,” sõnas Põld.
Eelmise aasta jaanilaupäeval said päästjad kokku 65 väljakutset, millest metsa- või maastikutulekahjusid oli 28 ja vähem kui kümnel korral käidi kustutamas liiga suuri või majadele liiga lähedal olevaid lõkkeid.