Kõige tuntum neist on ristija Johannes. Just tema järgi on nime saanud ka jaanipäev. “Kui Jeesuse sünniks lepiti neljandal sajandil kokku 25. detsember, siis kuus kuud enne on suvine pööripäev. See lepiti kokku ristija Johannese sünnipäevana ehk jaanipäevana,” selgitas Puss “Vikerhommikus”.
Esimene teadaolev Jaan Eestis on kirjas juba 1241. aasta Taani hindamisraamatus. Järgnevate sajandite jooksul muutus nimi järjest populaarsemaks. “18. sajandi lõpul olid Johannesest tulnud nimed seitsmes uuritud kihelkonnas kaheksast kõige levinumad,” märkis Puss.
Ta rääkis, et eesti keeles ei pruugi alati märgata, et paljud näiliselt erinevad nimed on tegelikult ühe ja sama nime sugulased. Johannesest pärinevad näiteks Jaan, Juhan, Hans, Ants, Hannes, Hanno, Hannus ja mitmed teised vormid. “Need on kõik nagu Jaani vennad,” ütles Puss.
Nime rikkalik areng pole omane ainult eesti keelele. Veelgi rohkem Johannese teisendeid leidub soome keeles, kus kasutatakse näiteks vorme Jani, Janne, Juha, Jussi ja Jukka. Nime mõju ulatub kaugele väljapoole Eestit. Inglise keeles on selleks John, vene keeles Ivan, prantsuse keeles Jean, hispaania More keeles Juan, itaalia keeles Giovanni ja läti keeles Jānis.
Kuigi need nimed kõlavad erinevalt, pärinevad need kõik samast heebrea algkujust. See teeb Johannesest ühe maailma kõige laiemalt levinud eesnimede perekonna.
Rahvapärimuses on arvatud, et jaanipäeva paiku sündinud poisid saavad sageli nimeks Jaan. Selgub, et statistikas on sellel tõepoolest teatud tõepõhi olemas. “Iga viies Jaan on tõesti sündinud juunis,” ütles Puss. Näiteks muusik Jaan Pehk tähistab oma sünnipäeva 13. juunil.
Huvitaval kombel ei kehti sama muster kõigi Johannese-nimeliste sugulasnimede kohta. Pussi sõnul sünnivad näiteks Hannesed sagedamini aprillis, Juhanid mais ja Johannesed juulis. Nähtuse taga võib peituda vana komme panna lapsele nimi talle lähedal asuva kirikupüha järgi. Eriti oluline oli see ajal, mil kirikukalender mängis inimeste igapäevaelus palju suuremat rolli kui tänapäeval.”Vanasti oli see väga seotud pühaku nimega,” märkis Puss.
Õigeusu traditsioonis pandi lastele sageli nimi selle pühaku järgi, kelle mälestuspäeva lähedal laps sündis. Kuna kirikukalendris leidus mitu Johannest, võisid samast nimest kujuneda erinevad kohalikud vormid: ametlikes dokumentides näiteks Joann või Ivan, igapäevases kasutuses aga Jaan või Juss.
Nime mõju ei piirdu inimestega. Eestis leidub arvukalt Jaani-nimelisi paiku. Tuntumad neist on Harju-Jaani, Järva-Jaani, Suure-Jaani ja Kolga-Jaani. 1930. aastate andmetel oli Eestis üle 300 talu nimega Jaani. “Lisaks oli veel teist samapalju liitnimesid nagu Jaani-Aadu, Jaani-Hantsu või Jaani-Jüri,” rääkis Puss.
Enamasti pärinesid need nimed konkreetselt inimeselt. Kui mõni talu kuulus Jaanile, võis tema nimi jääda maastikku püsima sajanditeks.
Kas Jaan tuleb kunagi tagasi?
Veel sada aastat tagasi kuulus Jaan Eesti kõige populaarsemate poisinimede hulka. Tänapäeval on tema hiilgeaeg möödas. Pussi sõnul on nimi olnud langustrendis juba üle poole sajandi. Samas ei tähenda see, et nimi oleks kadunud. “Paljud nimed teevad sellise taastuleku. Kas Jaan tuleb tagasi, seda muidugi ennustada on raske, aga see, et nimed mõne perioodi järel uuesti moodi tulevad, on üsna tavaline,” märkis ta.
Nii võib juhtuda, et nimi, mille juured ulatuvad muistse Lähis-Ida usunditesse ja mis on mõjutanud Eesti nimemaastikku ligi kaheksa sajandit, leiab tulevikus taas tee uute põlvkondade sünnitunnistustele.