“Oleme valmis (rahukõnelusi – toim) igal ajal jätkama sealt, kus need pooleli jäid,” ütles Lavrov Interfaxi teatel.

Need kommentaarid on vastuolus Lavrovi vaid kaks nädalat varem antud signaaliga, et sõja käigu määravad pigem arengud lahinguväljal, mitte diplomaatia.

Venemaa välisminister lisas, et tema ootuste kohaselt põhinevad selliste kõneluste tingimused Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Trumpi kokkulepetel, mis saavutati nende kohtumisel Alaskal 2025. aasta augustis.

Venemaa peamine nõudmine läbirääkimisteks on olnud Ukraina vägede lahkumine idapoolsest Donbassi piirkonnast, mille Kiiev on välistanud.

Moskva hiljutised signaalid avatusest rahukõnelustele langevad ajale, mil Euroopa ametnikud arutavad, kes peaks esindama Euroopat võimalikel tulevastel läbirääkimistel Venemaaga.

Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik pidasid 11. juunil Venemaaga kõnelusi niinimetatud E3 formaadis ning Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa peanõunik pidas Moskvaga eraldi vestluse otsese diplomaatilise kanali avamiseks.

Zelenski on varem öelnud, et aken Venemaaga rahukõnelusteks on avatud kuni 2026. aasta talveni, mil Moskva eeldatavasti intensiivistab taas rünnakuid Ukraina kriitilise energiataristu vastu.