Oluline Venemaa-Ukraina sõjas teisipäeval, 23. juunil kell 8.10:

– Telegraph: Venemaa viib õhutõrjesüsteeme rindejoonelt Moskvasse;

– Forbes: Ukraina nurjab droonide abil Venemaa liikumise rindel;

– Ukrainas oli mai tsiviilisikutele viimase nelja aasta ohvriterohkeim;

– Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa;

– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1390 sõdurit.

Telegraph: Venemaa viib õhutõrjesüsteeme rindejoonelt Moskvasse

Vene väejuhatus alustas õhutõrjesüsteemide äratoomist Ukraina rindejoonelt, et tugevdada Moskva kaitset. Otsus tehti pärast 18. juunil toimunud Ukraina edukat droonirünnakut Moskvas asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele, mis katab umbes 40 protsenti Venemaa pealinna kütusevajadusest, kirjutab The Telegraph..

Uus õhutõrje raketi- ja suurtükisüsteem Pantsir paigutati spetsiaalsele tornile mõnesaja meetri kaugusele ettevõttest, mis asub Kremlist vaid 16 kilomeetri kaugusel.

Sõjandusanalüütikute sõnul näitab see samm Venemaa juhtkonna suurt muret pealinna taristu haavatavuse pärast, sest isegi linna ümbritsevat kolm õhutõrjerõngast ei suuda Ukraina õhurünnakuid peatada.

Ümberpaigutatud Pantsiri kabiinile on paigaldatud metallist kaitsevõrk, mida tavaliselt kasutatakse üksnes lahingutegevuse piirkonnas lähimaa ründedroonide tõrjumiseks. Lisaks näitavad satelliidi- ja fotokaadrid, et süsteemi laskeseadeldised on tühjad, mis viitab tõenäolisele tõrjerakettide puudusele.

Ukraina sõjaväelaste sõnul on Moskva oblastis küll üle saja õhutõrjesüsteemi ja umbes viiskümmend liikuvat kompleksi Pantsir, kuid vananenud Nõukogude-aegne õhutõrjestruktuur ei olnud valmis tõrjuma ulatuslikke õhurünnakuid ja drooniparvi.

Ulatuslik rünnak Kapotnja naftatöötlemistehasele tekitas selle mahutitele suurt kahju. Sündmuskohalt pärit kaadrid viitavad sellele, et üks lähedalasuvas metsatukas asunud õhutõrjesüsteem võis kogemata omaenda tehase pihta tule avada.

New footage confirms that an errant Russian surface to air missile was responsible for the tank roof toss at the Moscow Oil Refinery this morning. pic.twitter.com/H5kdsuO2pY
— OSINTtechnical (@Osinttechnical) June 18, 2026

Korduvad öised rünnakud on juba sundinud täielikult sulgema Moskva neli peamist lennujaama. Olukorda võimendavad Ukraina häkkerite edukad rünnakud Moskva linnapea Sergei Sobjanini ametlikele veebilehtedele, kuhu postitati üleskutsed toetada rahaliselt Ukraina droonide tootmist.

Forbes: Ukraina nurjab droonide abil Venemaa liikumise rindel

Vene armee seisab silmitsi märkimisväärsete raskustega püüdes läbi murda Ukraina kaitseliinidest ja seda hoolimata maavägede rünnakutaktika pidevast muutmisest, kirjutas esmaspäeval väljaanne Forbes, mida vahendas ukrainlaste uudisteagentuur Unian.

Forbesi kolumnisti Vikram Mitta hinnangul on Vene okupatsioonivägede võimekus edukaid ründeoperatsioone läbi viia järjepidevalt kahanemas.

Ukraina üksused suudavad droonide abil tõhusalt tuvastada ja hävitada vaenlast ning nullida sageli igasugused edasiliikumise katsed. Vastuseks suurtele kaotustele laiaulatuslike soomusrünnakute käigus hakkas Venemaa katsetama teiste ründeformaatidega.

Algul loobusid okupandid massilistest Nõukogude stiilis rünnakutest ja eelistasid väikeste rühmade imbumist. Viimase aasta jooksul on selliste ründeüksuste suurus vähenenud rühmadest jagudeks ning nüüd kasutavad Vene väed üha enam kahekaupa imbumise taktikat. Korraga saadetakse teele mitu sellist paari lootuses, et vähemalt mõnel neist õnnestub positsioonidel kanda kinnitada.

Ukraina droonioperaatorid suudavad aga edukalt tuvastada isegi nii väikesi sihtmärke. Isegi kui venelastel õnnestub eesliinipositsioon luua, siis hävitavad droonid kiiresti selliste punktide logistilise toe, mille järel Ukraina väed puhastavad need alad vasturünnakute käigus.

Mõistes väikeste rühmade ebatõhusust püüdis Vene väejuhatus naasta massilisemate rünnakute juurde, kuid hübriidformaadis. Sellistes rünnakutes kombineeritakse traditsiooniliste soomukite kasutamist kergete sõidukite ehk eelkõige mootorrataste ja ATV-dega, et tagada maksimaalne liikumiskiirus.

Venemaa peamiseks probleemiks on aga endiselt seotus teedega, mida jälgivad ööpäevaringselt Ukraina luuredroonid. Pärast kolonni avastamist kasutavad Ukraina sõjaväelased massiliselt ründedroone hävitades tehnikat ja isikkoosseisu juba enne, kui need jõuavad Ukraina kaitseliinideni.

Analüütik nentis, et Venemaa on raskes olukorras, sest suutmatus vallutada uusi alasid paralleelselt suurte kaotustega sunnib okupante üle minema strateegilisele kaitsele. Vene väed keskenduvad nüüd peamiselt pioneeritõkete rajamisele ja elektroonilise sõjapidamise süsteemide laialdasemale rakendamisele.

Sellega püütakse võita aega enne võimalikku tehnoloogilise tasakaalu muutumist lahinguväljal.

Ukrainas oli mai tsiviilisikutele viimase nelja aasta ohvriterohkeim

Venemaa õhulöökide intensiivistumise tõttu saavutas eelmisel kuul Ukrainas hukkunud ja vigastada saanud tsiviilisikute arv kõrgeima taseme alates 2022. aasta aprillist, edastas esmaspäeval uudistekanal Ukrinform.

Ukrinformi kohapeal viibinud ajakirjaniku andmetel ütles seda ÜRO Julgeolekunõukogu istungil Lähis-Ida, Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna peasekretäri abi Mohamed Khaled Khiari.

Khiari tõi välja, et 17. juunil andis Venemaa Ukraina pihta järjekordse massiivse õhulöögi. Tule alla sattusid Kiievi, Harkivi, Donetski, Dnipropetrovski, Zaporižžja, Sumõ ja Mõkolajivi oblastid.

Khiari rõhutas, et kahjustada said erakordse ajaloolise ja kultuurilise väärtusega paigad. Eelkõige tabati UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat Kiievi koobaskloostrit. Päev varem tabas droon Harkivi kunstimuuseumi.

UNESCO andmetel on Ukrainas alates 2022. aasta veebruarist kahjustada saanud üle 530 kultuuriobjekti.

Viidates ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo andmetele, märkis peasekretäri abi, et mais hukkus Ukrainas vähemalt 274 tsiviilisikut ja veel 1763 sai haavata.

“See on suurim hukkunute ja vigastatute arv ühes kuus alates 2022. aasta aprillist,” toonitas ametnik.

Kokku on ÜRO alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse kinnitanud vähemalt 16 126 tsiviilisiku, sealhulgas 796 lapse surma. Kokku on vigastada saanud 46 590 tsiviilisikut, kelle hulgas 2835 last. Khiari sõnul on tegelikud arvud tõenäoliselt palju suuremad.

Samuti juhtis ametnik tähelepanu sõja tagajärgedele tsiviilelanikkonnale Venemaa poolt Ukrainas ajutiselt okupeeritud aladel ja eriti Krimmis.

Khiari kutsus üles kohesele deeskaleerumisele ja diplomaatiliste jõupingutuste taasalustamisele, et saavutada täielik, kohene ja tingimusteta relvarahu ning õiglane ja kestev rahu kooskõlas ÜRO põhikirja, rahvusvahelise õiguse ja asjakohaste resolutsioonidega.

Ukrinformi andmetel kutsus ÜRO Julgeolekunõukogu esmaspäeval kokku erakorralise istungi, et arutada viimaseid õhurünnakuid Ukrainale.

Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa

Ukrainas Zaporižžja oblastis asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski mõis, teatas uudistekanal Ukrinform.

Ukrinformi andmetel andis sellest sotsiaalmeedias teada Hortõtsja rahvuskaitseala pressiteenistuse juht ja ajaloolane Anna Holovko.

“Vana Ukraina kasakaohvitseride suguvõsa liikme Mõhhailo Mõklaševski mõis ei olnud pelgalt arhitektuuri- ja ajaloomälestis. See oli ainus mõis Zaporižžja oblastis, mis oli nii hästi säilinud. See elas oma enam kui pooleteise sajandi pikkuse eksistentsi jooksul üle arvukalt ajaloolisi murranguid ning oli täiemahulise Vene-Ukraina sõja ajal juba korduvalt kahjustada saanud. Täna oleme selle tõenäoliselt igaveseks kaotanud,” ütles ajaloolane.

Hoone ehitati aastatel 1853–1916. Selles olid antiiksed puitkaunistused, metallist keerdtrepp, verandad ja ainulaadsed sisustuselemendid. Hoones asus haridusasutus.

Nagu varem teatatud, siis andsid okupandid viimase ööpäeva jooksul Zaporižžja oblasti 42 asula pihta 899 õhulööki.

Kolm inimest hukkus ja veel kümme said vigastada.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1390 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

• elavjõud umbes 1 394 530 (+1390);

• tankid 12 050 (+0);

• jalaväe lahingumasinad  24 812 (+7);

• suurtükisüsteemid 44 604 (+74);

• mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1887 (+1);

• õhutõrjesüsteemid 1437 (+0);

• lennukid 436 (+0);

• kopterid 353 (+0);

• maapealsed droonisüsteemid 1719 (+7);

• operatiivtaktikalised droonid 368 015 (+1851);

• tiibraketid 4787 (+0);

• laevad/kaatrid 33 (+0);

• allveelaevad 2 (+0);

• autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 110 827 (+626);

• eritehnika 4329 (+8);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Loe allikast edasi