Eelmise nädala kõige meeldejäävam sündmus oli Ukraina ulatuslik droonirünnak Moskvale, mille tagajärjel lõpetas tegevuse sealne oluline naftatöötlemistehas. Kui oluline see rünnak oli ja milline mõju sellel on?
Ma usun, et see rünnak oli oluline mitmel põhjusel. Üks asi on tavapärane Venemaa sõjamasinat abistava taristu ründamine ja pihta saadi ju ka. See tehas lõpetas töö ja seda tossu oli Moskva linna peal päris palju. Aga kindlasti sama oluline, võib-olla isegi olulisem, oli psühholoogiline efekt, et Ukraina suudab lüüa sihtmärke, mis asuvad Venemaa pealinnas, ja tuua sõda koju neile, kes on toonud sõja Ukrainasse. See on väga märgiline rünnak.
Kuidas ukrainlased venelaste õhukaitsest mööda said ja kuidas võib levinud videote põhjal kirjeldada õhutõrje tegevust rünnakute ajal?
Seda saab otsustada ainult meedias levinud pildi ja erinevate analüütikute hinnangute põhjal. Ma arvan, et üks põhjus oli Ukraina suutlikkus muuta droonirünnakud massiliseks, suutes Vene õhutõrjesüsteemi nii üle koormata. Kindlasti on oluline ka see, et Venemaa ei pruugi teada, kus järjekordne sihtmärk järgmisel ööl asub ja õhutõrjevahendeid lihtsalt napib. Nad ei suuda neid igale poole laiali paigutada, et kõiki objekte kaitsta ja Ukraina on oma löökidega ulatunud järjest kaugemale.
Kolmas asi on kindlasti see, et vahendeid kombineeritakse. Selles drooniparves ei lenda mitte ainult lõhkelaenguga varustatud droonid, vaid ilmselt kasutatakse õhutõrjevahendite eksiteele viimiseks ka erinevaid peibutusdroone ja segajaid. Videodest oli näha, kuidas lasti küll rakette droonide pihta, aga need ei tabanud, mis tähendab, et järelikult osatakse rakettide sihitamist kuidagi segada.
Samuti oli videotest näha, kuidas tulistati keset linnaliiklust. Kas ka see legendaarne pilt, kus katlakaas lendas ära, oli õhutõrjeraketi tagajärg?
Ma saan küll nii aru jah. See hästi ilus pilt, kus tünnikaas lendab tõepoolest nagu UFO õhus, tossupilv järel, oli Venemaa enda raketitabamusest, mis segamise tõttu lihtsalt märgist mööda läks. See kaos oli seal vähemalt videopildis päris suur.
Moskva pihta läinud droonid ei olnud ainsad. Eelmisel nädalal oli Ukrainal edukaid rünnakuid ka okupeeritud Krimmi ja üsna kaugele Venemaa tagalasse. Mida nendest esile tõsta?
Mõlemad on omamoodi märgilised. Tabati väga kauget sihtmärki, 2000 kilomeetri kaugusel, mis saadab Vene poolele selge sõnumi, et ükski koht Venemaal ei ole enam kaitstud. Võib ju oma tehaseid kuskile kaugemale viia, aga Ukraina saab need oma järjest paraneva relvastusega sealgi kätte.
Krimm on kindlasti ka oluline, sest Ukraina on suutnud oma taktikaga Krimmi sisuliselt varustusteedest ära lõigata. Päris aasta algusest saadik ei lubata ju enam raskeveokeid Krimmi sillale. Pärast Ukraina rünnakuid kasutati praame üleveoks, nüüd on ka praamid pihta saanud. Pihta on saanud ka rannikuäärne infrastruktuur, kusjuures ukrainlased on tabanud mitte ainult naftahoidlaid ja muid selliseid objekte, vaid on suutnud tabada ka Vene õhutõrjesüsteeme. Siin olid uudised, kuidas suudeti puruks lasta S-400 radarisüsteemid. See on väga märgiline rünnak.
Teisalt on Ukraina taktika, kus keskmaadroonidega tabatakse Vene varustusteid ka maismaal, lõiganud ära varustamise piki okupeeritud rannikut. Krimm on üsna suures hädas.
Kui Krimm õnnestub tõepoolest isoleerida, siis milline mõju võiks sellel olla näiteks lõunarindele või laiemalt Venemaa jaoks selles sõjas?
Sama nagu Moskvaga – kindlasti märgiline ja raudselt väga oluline psühholoogiline mõju. Loomulikult mõjutab see sõda rinde lõunapoolses osas. Täna on ju näha, et Hersoni pool on tegelikult suhteliselt vaikne, seal väga midagi ei toimu. Kui me Zaporižžjat vaatame, siis venelased on küll aktiivsed rinde kesklõigus Orihhivi suunal, aga ka seal pole viimasel ajal väga suurt tegevust toimunud. Selline varustusraskus hakkab kindlasti oma mõju avaldama.
Millised on olnud olulisemad rindesündmused möödunud nädalal, kui te juba alustasite sellest, et lõuna pool on olnud rahulik?
Väga suuri muutusi ei ole, rindel on üsna tavapärane tegevus. Raskuspunkt on ikkagi üleval. Venelased üritavad läbi murda ja proovivad saada lähemale Ukraina peamisele kindlustatud vööndile, mis jookseb piki linnastuid. Družkivka ja Konstantinovka on kohad, kus venelane püüab läbimurret saavutada. Ukrainlastel on Konstantinovka juures samuti probleeme, sest tegemist on linnastuga ja venelane katsub erinevaid teid pidi sisse imbuda ning on imbunud ka Ukraina tugipunktide selja taha. Aga lahingud ikkagi käivad ja hetkel küll ei paista, et Ukraina oleks valmis seda asulat käest andma.
Praegu ei saa päris öelda, et kogu initsiatiiv on Venemaa käest ära võetud, aga logistika ja varustusteede poole pealt on ukrainlased initsiatiivi enda kätte saanud. Rindel on Venemaa siiski veel ründavam pool, kuigi ukrainlased teevad jätkuvalt siin ja seal vasturünnakuid.
Kui need ukrainlaste edukad droonirünnakud toimusid, ähvardas Venemaa neile hirmsal moel vastata, aga ometigi pole midagi väga erilist juhtunud. Mida see näitab?
Seda on raske öelda. Kui statistikat vaadata, siis hoolimata kõikidest sanktsioonidest on Venemaa suutnud kuude ja aastate võrdluses oma rakettide kulutamist ja liugpommide kasutamist järjest tõsta. Erinevate aastate võrdluses on see järjest kasvanud.
Kas nüüd hoitakse meelega tagasi, et korjata mõned päevad raketitagavara ning teha hästi suur ja võimas rünnak? Ma ei usu, et see rünnak Voronežile, kus asus raketikomponentide tehas, oleks raketi tootmise nii järsult tagant ära lõiganud. Minul on praegu keeruline öelda, miks nad lubatud suurt ja hirmsat kättemaksu pole teinud. Teisalt on Venemaa ju alati teinud suuremaid sõnu, kui tegelik võimekus on.
Kas kütusekriis paistab kuidagi juba ka sõjalises tegevuses välja?
Paistab kindlasti. Kui vaadata taktikat, mida Venemaa kasutab – sisseimbumine väikeste paarimeheliste gruppidena –, siis suuri mehhaniseeritud soomuskolonnidega ründamisi ju ammu-ammu enam ei toimu. Teatakse väga hästi, et ukrainlased lasevad need masinad lihtsalt puruks. Seega kütusekriis rünnakutele praegu nii suurt mõju ei avalda, küll aga mõjutab see kindlasti logistikat ehk varustamist laskemoona ja kõige muuga.
Eelmisel nädalal kohtusid NATO kaitseministrid ja seal anti päris palju lubadusi Ukrainale täiendavate relvade ja laskemoona andmise osas. Samuti räägiti, milline on mõju Euroopale seoses Ameerika vägede natukene kokkutõmbamisega. Mis mulje teile jäi, kas need lubadused Ukrainale on piisavad, tõhusad ja olulised ning kuidas on lood meie julgeolekuga?
Ukraina poole pealt on mul meeles SACEUR Grynkewichi sõnad, mitte nüüd kaitseministrite kohtumise järel, vaid 19. mail toimunud kaitseväe juhatajate kohtumiselt. Ta rääkis pressikonverentsil ka Ameerika vägede kokkutõmbamisest, aga ütles väga selgelt välja, et läbi selle abiprogrammi, millega eurooplased maksavad kinni Ameerikas toodetud varustuse Ukraina jaoks, kõik tarned toimuvad. Varustus jätkub ja sealt ei ole koomale tõmmatud ning loodame, et see saab edaspidi samamoodi olema.
Mis puudutab meie enda muret Ameerika üksuste vähendamise osas, siis ma usun, et siin tuleb vaadata kahte aspekti. Üks on üldine NATO väestruktuur ja siin tegevused toimuvad. See öeldi ka ministrite kohtumise järel välja, et eurooplased asendavad need üksused. Mõni asi läheb kiiremini, mõni asi võtab aega, aga ma arvan, et väga suureks muretsemiseks meil siin põhjust ei ole. Teine pool on need Ameerika üksused, mis asuvad erinevates Euroopa riikides kahepoolsete lepete alusel, ja siin on segadust ning teadmatust natuke rohkem.