“Kui ühiskond tajub, et võimukandjad lähtuvad erahuvidest või muudest avaliku teenistusega mitteseotud eesmärkidest, toob see kaasa institutsionaalse legitiimsuse languse, mis omakorda ohustab kogu süsteemi stabiilsust,” märkis kohus.
Kohus lisas, et Hispaania More seaduste kohaselt ei ületa Abalose reaalne vangistusaeg siiski ligikaudu 16,5 aastat.
Kohtuotsus langetati ajal, mil korruptsioonikahtlustuste tõttu on uurimise all või kohtu ees üle tosina peaministri lähikondlase, sealhulgas tema abikaasa ja vend ning endine mõjukas sotsialistide peaminister.
Seni ei ole üheski neist kaasustest mainitud peaminister Pedro Sanchezi nime.
Sanchez tõusis võimule kaheksa aastat tagasi, kukutades korruptsiooniskandaalidesse mähkunud paremtsentristliku valitsuse ning lubades puhastada riigi poliitika.
Kohtuotsust kommenteerides sõnas valitsusametnik, et valitsus väärtustab “läbipaistvust, pädevust ja ausameelsust” ning “kahetseb ja mõistab ühemõtteliselt hukka igasuguse käitumise, mis neid põhimõtteid rikub”.
Uued nõudmised erakorralisteks valimisteks
Kuigi avalikkuse mure korruptsiooni pärast on märksa väiksem kui kümme aastat tagasi, näitavad küsitlused, et see teema on valijate silmis riigi peamiste probleemide pingereas taas tõusuteel, selgitas Londoni Majanduskooli politoloog ja konsultatsioonifirma Teneo nõunik Luis Cornago-Bonal.
“Kuna korruptsioonisüüdistused varjutavad nüüd nii valitsust kui ka opositsiooni, ähvardab Hispaaniat oht langeda pikaajalisse ühiskondliku rahulolematuse ja sügavama polariseerumise perioodi,” lisas analüütik.
Esmaspäevase kohtuotsuse järel nõudis opositsioon taas Sanchezi tagasiastumist ja erakorraliste valimiste korraldamist. Valitsus on aga ennetähtaegsed valimised enne oma ametiaja lõppu 2027. aasta augustis välistanud.
Opositsioonil napib praegu toetust umbusaldusavalduse esitamiseks.
“Peaminister vastutab oma ministrite tegude eest,” rõhutas konservatiivse Rahvapartei juht Alberto Feijoo Madridis partei peakorteris tehtud avalduses.
Hispaania More ülemkohus tuvastas korruptsiooni ärimees Victor de Aldamaga seotud ettevõtetele 13 miljoni kaitsemaski tarnelepingu määramisel. De Aldama tunnistas end ebaseaduslike vahendustasude liigutamises süüdi ning talle määrati nelja ja poole aastane tingimisi vanglakaristus.
Samuti tuvastas kohus, et Abalosele maksti “püsikulude” katteks iga kuu 10 000 eurot ning kaks tema lähikondlast palgati riigiettevõtetesse, kusjuures ühe puhul hüvitati ka eluasemekulud.