Täna avalikuks tulnud teade Rõuge vallast peaks olema meile kõigile hoiatuseks. Kohalik elanik leidis niitmise käigus umbes kaks nädalat tagasi kõrges heinas drooni, mille küljes oli ligi viis kilogrammi lõhkeainet. Droon pärineb juuni alguse Ukraina rünnakust Venemaa vastu. Eesti radarid tuvastasid selle, hävitajad saadeti välja, kuid sihtmärk kaotati. Kaitsevägi teatas tookord, et droone Eesti territooriumil ei ole. Tänaseks on selge: see väide oli üks paljudest valedest.
Kaitsepolitsei kinnitab, et ala suleti ja uurimine toimus, kuid avalikkust ei teavitatud. Põhjenduseks toodi suurõppus „Ilves“. See tähendab, et Setomaa ja Võrumaa inimesed elasid vähemalt pikka aega teadmatuses, et nende põllul vedeleb lõhkemata põrgumasin.
Niisugune kinnimätsimine ja ohu eitamine on eriti ohtlik. Praegu ei ole kaitstud keegi. Põllutöötajad, kes niidavad heinamaid või harivad maad, riskivad eluga. Turistid, kes suvel Võrumaad ja Setomaad külastavad – matkajad, kanuusõitjad, marjulised –, ei tea, et nad võivad sattuda alla kukkunud drooni lähedusse. Lapsed, kes mängivad õues või metsas, on eriti haavatavad. Samuti koduloomad – lehmad, lambad, hobused –, kes karjatavad vabalt samadel aladel.
Ligi 5 kg lõhkekeha ei hävita muidugi tervet küla, kuid see on piisav, et põhjustada surma, purustada kellegi kodu, tekitada raskeid vigastusi või süüdata tulekahju kuival suvel. Rõuge juhtum näitab selgelt: keegi ei ole kaitstud ainult seepärast, et elab „kuskil maal“ või tegeleb ainult oma igapäevaste toimetustega.
Veelgi murettekitavam on asjaolu, et hiiglaslikud kaitsekulutused ei taga tegelikku kaitset. Eesti kulutab kaitsele protsentuaalselt Euroopa tipus, hangib suurtükke, laskemoona, õhutõrjesüsteeme ja lähetab tuhandeid mehi Ukraina toetamiseks. Ometi langeb võõra riigi väidetavalt üksik siia eksinud ründedroon meie territooriumile, jääb avastamata ning info selle kohta varjatakse nädalateks.
See on karm tõsiasi: raha ja deklaratsioonid ei asenda toimivat madalate droonide tuvastust, kiiret reageerimist ega ausat teavitamist. Kui riik eitab ohtu või lükkab teateid edasi „ressursipuuduse“ pärast, muutub kogu kaitsevõime illusiooniks. Põllumees, turist, laps ja koduloom ei loe eelarveridu – kõige halvemal juhul lendavad nad pauguga õhku.
Juhtum Rõuges ei ole üksik intsident. See on järjekordne hoiatus. Seni, kuni jätkub vaikimine, eitamine ja prioriteetide vale seadmine, jääb Eesti õhuruum ja maapind haavatavaks. Mitte keegi ei tohiks loota, et „mind see ei puuduta“. See võib puudutada igaüht – homme, ülehomme või järgmisel suvel Setomaa metsavaheteel.
Kaitsepolitsei kutsus inimesi üles tundmatute esemete leidmisel kohe häirekeskust teavitama. See on õige. Aga veel õigem oleks, kui riik ise ei varjaks surmaohtu oma kodanike eest.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 22.06.2026