Teisipäev, juuni 23, 2026

Loodus, Novaator

Sääski tõmbavad ligi rasedad ja õllesõbrad

Värskest uuringust nähtub, kuidas see, et sääsed kipuvad eelistama õlut joovat sõpra veeklaasiga istujale, pole paljas ettekujutus, vaid puhas keemia.

Jaaniõhtuni pole aega palju jäänud. Kuigi tänavune aasta on olnud sääskedele valdavalt vaenulik, otsivad ellujäänud vereimejad jaanilõkete ümbert siiski halastamatult oma järgmist einet.

Rootsi ja Etioopia teadlased leidsid, et sääskede toiduotsingute strateegia sõltub suuresti nende vanusest. Selleks uuris töörühm esmalt laboris, kuidas reageerivad malaariasääsed ogalise lantaania õielõhnadele oma elukaare eri etappides. Andmed paljastasid kindla mustri: äsja koorunud noored sääsed, kes vajavad eluspüsimiseks kohe nektarit, eelistavad mahedamaid taimelõhnu. Nemad hoiavad kõrge süsihappegaasi sisaldusega õhust eemale.

Neljapäevaste täiskasvanud sääskede jaoks on seevastu just süsihappegaasiga segatud tugev õielõhn kõige ahvatlevam sihtmärk. Analüüs tõi esile, et vanemate sääskede tundlad reageerisid märksa tugevamalt sellistele keemilistele ühenditele nagu limoneen ja alfapineen, mida nooremad putukad ei suutnud tihti tabadagi.

Kuidas see võimalik on? Selgub, et vananedes sääskede haistmissüsteem küpseb ja spetsialiseerub. Nii aitab see sääskedel nektaririkkaid õisi paremini üles leida. Mõõtmised näitavad, et lilled eritavad öösiti süsihappegaasi. See annab sääsele selgelt märku, kui ees ootab rikkalik suhkrulaks.

Inimesi jahtides toimib esimese peibutisena lisaks üldisele siluetile meie väljahingatav süsihappegaas. Seda tajuvad emased sääsed juba mitmekümne meetri kauguselt. Ohvrile lähemale jõudes tehakse lõplik valik juba kehasoojuse ja umbes 27 nahalt lenduva ühendi põhjal.

Näiteks on neile vastupandamatu naha rasu lagunemisel tekkiv seenealkohol ehk oktenool, mida õhkub tavapärasest enam just rasedatest naistest.

Eelnevate uuringute põhjal saab veel väita, et õlut joov inimene on sääsele teistest umbes 1,35 korda kütkestavam. Nimelt tõstab alkohol naha temperatuuri, suurendab kopsudest väljahingatava süsihappegaasi hulka ja muudab nahal asuva mikrobioomi lõhnabuketti. Veregrupp, naha-, silma- ja juuksevärv jätavad samas vereimejad täiesti külmaks.

Seega tasub jaaniõhtul sääsehammustuste vältimiseks kanda avaraid riideid, süüa kergelt ja vabas õhus alkoholiga piiri pidada. Tulemused avaldati ajakirjas Scientific Reports.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

Loe allikast edasi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga