Projekt on saanud inspiratsiooni mahajäetud hoonetest, mille vana elu on läbi, kuid uut kasutust pole veel leitud. 

Kui tavaliselt mõjuvad varemed linnaruumis tõrjuvalt, siis Annelinnas sai sellest hoopis hubane kogunemispaik, mille kohalikud on juba omaks võtnud. 

Varjualune jääb muruplatsile viieks aastaks. 

Praegu jagab see tühja maad veel vaid kohalike lammastega, kuid tulevikus on samale platsile oodata senisest enam võimalusi õuealasid nautida.

“Suurem osa meie materjalidest on taaskasutatud: kõik tellised on leitud inimeste käest, kus nad on juba olnud varem kasutuses,” ütles varjualuse ehitaja Karmen Viilup.

“Esimest korda tehti varjualune tellistest ja meie kasutasime ka maastikulahendust, kuna Annelinna inimesed tõid välja, et nad sooviksid oma majade vahel näha rohkem rohelust, siis me tahtsime seda maastikku siia kaasata, et ta oleks kuidagi orgaaniline. Varasemalt samuti on varjualusd toonud Tartusse väga palju vaba aja veetmise võimalust, et Annelinna kogukonda rohkem kokku tuua,” sõnas ta.