Pühapäev, juuni 21, 2026

Teadus

Täna on järgmise 20 000 aasta pikim päev

Suur osa nahavähi juhtudest on seotud ultraviolettkiirgusega , mida saadakse nii päikesest kui ka solaariumit külastades.
Igal aastal tähistab põhjapoolkera suvist pööripäeva – päeva, mil Päike viibib taevas kõige kauem. Eestis tähendab see erakordselt pikki päevi ja lühikesi, sageli vaid hämaraks jäävaid öid. Kuid tänavune pööripäev võib olla erilisem, kui enamik inimesi arvata oskab. Astronoomiliselt võib tegemist olla kõige pikema päevaga järgmise umbes 20 000 aasta jooksul, kirjutab Tõrva Astronoomiaklubi oma Facebooki kanalis.

Täna ei ole mitte ainult käesoleva aasta pikim päev (päikesetõusust loojanguni), vaid ka pikim päev järgmise 20 000 aasta jooksul. See väide kehtib ainult kui geograafilist asukohta ei muuda.

Umbes 40000 aastase tsüklina käib maakera teljekalle edasi ja tagasi umbes 22.1° ja 24.5° vahel. See on üks Milanković tsüklitest.

Umbes 40000 aastase tsüklina käib maakera teljekalle edasi ja tagasi umbes 22.1° ja 24.5° vahel. Praegu on see kalle ligikaudu 23,4 kraadi.

Mida suurem teljekalle, seda valgemad on meil suveööd. Kui teljekallet üldse poleks siis oleks igal pool maakeral aasta läbi 12 tunnine öö ja 12 tunnine päev.

Praegu muutub maakera teljekalle järjest väiksemaks. Seega aasta pikim päev muutub aasta aastalt väga väikeste sammudena lühemaks.

Graafikul on näha pikima päeva pikkuse muutust aasta aastalt (Tallinn).

Selle 19-aastase sagedusega lainetuse põhjustajaks on Kuu. Pikaajaline keskmine muutus on ainult ca 0,15 sekundit aastas. Maapinnal tähendab see kalde muutus justkui 13 meetrist liikumist.

Umbes 9800 aasta pärast hakkab maakera teljekalle jälle suurenema ja peaaegu sama kaua võtab aega, et praegusesse seisu tagasi jõuda, sellepärast kokku ca 20 000 aastat.

Muutus on peaaegu märkamatu

Tallinna laiuskraadil väheneb aasta pikima päeva pikkus keskmiselt vaid umbes 0,15 sekundi võrra aastas.

Selline muutus on inimese jaoks täiesti tajumatu. Isegi sajandi jooksul koguneks erinevust vaid mõnikümmend sekundit.

Võrdluseks võib öelda, et Maa pinnal vastab selline teljekalde muutus ligikaudu 13 meetri pikkusele nihkele aastas.

Kui Maa telg oleks täiesti püstine, oleks olukord hoopis teistsugune. Kõikjal maailmas kestaks päev ja öö aasta läbi ligikaudu 12 tundi ning aastaaegu sellisel kujul ei eksisteeriks.

Kuu jätab samuti oma jälje

Pikima päeva pikkus ei muutu siiski täiesti ühtlase tempoga.

Graafikutel on näha umbes 19-aastane lainetus, mille põhjustab Kuu orbiidi eripära. Kuu gravitatsioon mõjutab Maa pöörlemistelje asendit ning tekitab pikaajalisi väikseid kõikumisi.

Need muutused on siiski palju väiksemad kui teljekalde üldine pikaajaline trend.

Seos jääaegadega

Kuigi tänase päeva pikkuse erinevus võrreldes tulevaste aastatuhandetega on imeväike, on sama nähtus geoloogilises plaanis äärmiselt oluline.

Teljekalde muutused kuuluvad niinimetatud Milankovići tsüklite hulka – pikaajaliste astronoomiliste muutuste süsteemi, mis mõjutab Maa kliimat.

Kui teljekalle muutub, muutub ka see, kuidas Päikese energia planeedile jaguneb. See omakorda mõjutab jääkilpide kasvu ja taandumist ning on üks peamisi tegureid, mis aitab käivitada või lõpetada jääaegu.

Väike muutus, suur mõju

Inimese elu jooksul ei muutu päevade pikkus praktiliselt märgatavalt. Kuid Maa ei mõõda aega inimelu, vaid aastatuhandete ja miljonite aastate kaupa.

Just seetõttu võib tänane suvine pööripäev olla omamoodi ajalooline hetk – päev, mis jääb sama koha jaoks kõige pikemaks veel kümneteks aastatuhandeteks, enne kui Maa telg hakkab taas aeglaselt suurema kalde poole liikuma.

Loe allikat

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga