Soome kaitseväe endine uuringujuht ja Soome lugupeetuim droonide ja sõjatehnoloogia ekspert Jyri Kosola kutsub otsustajaid ja ametivõime üles kiiresti hakkama koostama terviklikke plaane, kuidas ühiskonnas drooniohuga toime tulla.
Muidu läheb nii, nagu alati. Nüüd me ei tee midagi, kui pole suurt kiiret, otsest ohtu ja idapiiril pole droone näha. Siis maandub kinnistule paar tükki ja me paanitseme ning jookseme ringi nagu peata kanad ja ostame midagi, ütleb Kosola Iltalehtile.
Tema sõnul on nüüd aeg•
•
More luua terviklik tegevusmudel, kuidas Soomes drooniohuga arvestada. See peaks näiteks arvestama sellega, mida iga ametiasutus peaks tegema ja arvesse võtma.
Nüüd on aeg•
•
More süsteem enne otsest vajadust korda teha. Me ju ei võta tulekindlustust siis, kui maja nurk põleb, rõhutab ta.
Droonide puhul veename end, et meil on selle probleemiga tegelemiseks lõputult aega. Nüüd oleks oluline midagi kiiresti ette võtta, sellest õppida ja seejärel jooksu suunda korrigeerida. Aga ikkagi hoogu koguda, selle asemel, et hoolikalt mõelda mõnele nähtusele, millest me veel täielikult aru ei saa, lausub ta.
Kosola julgustab inimesi mõtlema laialt läbi kõikvõimalikud punktid, kus tasuks peatuda ja üle vaadata, kas on olemas droonidega seotud meetmeid. Ta toob näiteks tsoneerimise, teede planeerimise, pangandustegevuse järjepidevuse tagamise ja satelliitside arendamise.
Pole vaja anda valmis juhiseid asjade lahendamiseks. Kuid on oluline, et kõik asjaosalised mõtleksid sellele, kuidas me selle asjaga tegeleme, ütleb Kosola.
Näiteks kui mõtleme kriisiolukorras tuletõrje- ja päästeoperatsioonidele. Kui venelased toimetavad kuhugi esimese drooni ning tuletõrje- ja päästeasutused lähevad sündmuskohale, siis tuleb neile peale veel grupp droone. See tähendab, et ka tuletõrje- ja päästeasutustel peaksid olema droonide vastumeetmed. Kui nad lähevad kuhugi inimesi päästma, peavad nad olema valmis selleks, et nad peavad ka ennast päästma või kaitsma, jätkab ta.
Viimastel nädalatel on Ukrainas toimunud pidev muster, kus Venemaa, mis peab seal agressiivset sõda, sihib päästetöötajaid ning päästetöötajad on Venemaa rünnakutes sageli hukkunud või vigastada saanud.
Kosola sõnul võiks planeerimisel püüda kaaluda, millised paigad võiksid droone ligi meelitada, ja tagada, et nende lähedale ei planeeritaks asulaid.
Soomest on seni leitud kolm ära eksinud Ukraina drooni. Lisaks kardeti taevaminemise pühale järgneval ööl, et Uusimaale saabub mitu suurt Ukraina drooni raskete lõhkeainetega. Võimude tegevust droonide eest hoiatamisel on tagantjärele kritiseeritud hoiatuste segaduse ja halva kättesaadavuse pärast. Nende põhjal ei olnud paljud inimesed ohust üldse teadlikud ning hoiatuse saanud ei teadnud tingimata, kas näiteks tööle või kooli minek on ohutu.
Kosola tuletab meelde, et Soome peab mõtlema sellele, kuidas sarnases olukorras peab kõigile olema selge, kes saab kodus püsida ja kes peab ohust hoolimata tööle minema. Nädal tagasi teatasid tööturuorganisatsioonid, töö- ja majandusministeerium ning sotsiaal- ja tervishoiuministeerium, et nad on koostanud soovitused töökohtadele drooniohu korral.
Siis peaks olema vahet raketiohu ja drooniohu vahel, nagu see on Ukrainas. Seega, kui on droonioht, piisab keldrisse minekust. Raketiohu korral tuleb minna päris pommivarjendisse. Mõnikord on seal ka lihtsalt kirjas „lennuk” või „lähenev laskemoon”, ütleb Kosola, kes on mitu korda Ukrainas käinud.
Mis puutub tegelikku droonitõrjesse, siis Kosola on mitmel korral kutsunud üles looma Soomes nn droonimüüri, mis tähendaks investeeringuid droonide avastamisse ja tõrjesse. Ta väidab, et drooniohu korral tuleks vastumeetmete koordineerimine nüüd väga selgelt kokku leppida, sest vastasel juhul on oht, et need ristuvad. Kosola arvates peaks Soomel olema eraldi alakaitse ja sihtmärgikaitse, mida haldavad kaitsevägi ja kõnealuse sihtmärgi omanik, näiteks ettevõte.
Kolmandik Ukrainas alla tulistatud droonidest on nende endi omad. Keegi meie riigis peab mõtlema ka madala õhuruumi kontrollimisele ja droonide tuvastamisele. Ja me peame ka otsustama, kes ja millega nendega võitleb, sõnab ta.
Kosola sõnul peaks igakülgne valmisolek drooniohtudeks Soomes algama kõrgeimast otsustus- ja ametnike tasemest, st peaministrist ja peaministri kantseleist. Ta toob välja, et Soomes on olemas institutsioon nimega Valitsuse Julgeolekunõukogu. Sinna kuuluvad presidendi kantselei ülem, kõigi ministeeriumide kantseleiülemad või riigisekretärid, samuti politseiülem, päästeteenistuse ülem, kaitseväe peastaabi ülem, piirivalve ülem, kaitsepolitsei ülem ning tolli ja riikliku varustuskinduskeskuse peadirektorid.
Meil on selline kogunev organ. Sellel ei ole otsustusõigust, aga see on aruteluorgan ja vahendab olukorrapilti. Sinna kuuluvad võtmeisikud, kes peaksid just seda infot edastama ja kokku leppima, kuidas siin tegutseda, sõnab ta.