Pühapäev, juuni 21, 2026

Teadus

LÕKKESUITS JA ROMANTIKA ⟩ Jaaniöö pani südamed põksuma ammu enne Tinderit

Viljandi naivistist kunstniku Paul Kondase 1963. aasta maalil «Jaaniööl» on kujutatud müütiliste tegelaste pidu jaaniõhtu päikeseloojangul suvises looduses.
Loe kokkuvõtet
Valged ööd, lõkked ja sõnajalaõie legend on teinud jaaniajast ühe Eesti salapärasema püha. Ent tule ja laulude kõrval peitus selles ajas veel midagi, mis on inimesi sajandeid paelunud. Kas jaaniöö oli tõepoolest hetk, mil tavapärased piirid kadusid ja süda võis vabamalt valida? Rahvapärimusest leiab vihjeid nii armumaagiale, kosjakommetele kui ka vanadele viljakusriitustele. Ometi ei pruugi kõige tuntumad lood jaaniajast tähendada päris seda, mida tänapäeval neist välja loetakse.

Jutud jaanitulede kõrval metsavaikusse kaduvast sõnajalaõieotsijast pole pelk romantiline fantaasia. Rahvapärimus vihjab nii rituaalsele seksile kui ka rangetele kogukonnareeglitele, mis piirasid noortevahelist lävimist.

Kus jookseb piir maagilise viljakusrituaali, salajase armumaagia ja talurahva kainete kommete vahel? Ning kas eestlaste muistne seksuaalkultuur oli tõesti nii «metsik», nagu tänapäeval seda ette kujutame?

Loe allikat

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga