Mõõtmine käib kord aastas tööpäevadel, hommikuse- ja õhtuse tipptunni ajal ja loenduses arvestatakse nii jalgrattureid, tõuke- ning kastirattureid, renditavaid kergliikureid kui ka muid kergliiklusvahendeid.
Tallinna transpordivaldkonna abilinnapea Joel Jesse sõnul näitab sel moel kogutud statistika, et viie aastaga on rattad ja kergliikurid Tallinna linnapildis järjest populaarsemaks muutunud.
“Aastad ei ole ju alati vennad, mõni aasta sõltub ka erinevatest asjadest, on näiteks suved jahedamad või vihmasemad, aga kui vaadata viie aasta läbivat trendi, siis tegelikult võiks öelda, et suurusjärk on olnud kümme protsenti kasvu aastas,” sõnas Jesse ja lisas, et viie aasta kokkuvõttes on kasv olnud umbes 60 protsenti.
Ka käesoleva aasta koht on loendus läbi viidud ning võrreldes eelmise aastaga on kergliikurite osakaalu kasv olnud Jesse sõnul kahe protsendi lähedal. Ta märkis, et mõju on ka sellel, millised on ilmad ja millal on hooaeg alanud, kas on olnud jahedam või vihmasem.
Endine Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere ütles, et kui inimesed rattaga linnas järjest rohkem ringi liiguvad, on see tervitatav. Tegelikult puuduvad aga pealinnal praegu sisulised andmed selle kohta, kuidas, kui palju, kes ja kus ratta, tõukeratta või muu kergliiklusvahendiga sõidavad.
“See, kui käiakse korra aastas käsitsi tänaval lugemas, on sama, nagu käiakse meil kruvikeerajaga foore seadistamas. See viis, kuidas Tallinn on kogunud seni andmeid jalgrattaliikluse kohta, näitab linna primitiivset, idaeuroopalikku suhtumist äärmiselt põhjamaisesse liikumisviisi,” lausus Pere.
Pere sõnul kasutavad põhjamaad täpsema liikumise statistika saamiseks automaatloendureid ja seda peaks tegema ka Tallinn.
“Väga lihtne eluline näide: kui linnal oleks ülevaade, kus kohas mingis linnajaos sõidavad lapsed trennidesse, koolidesse ja kui palju nad seda teevad, mis aegadel ja mis tänavaid nad kasutavad, see annab täpsema pildi ja linnal oleks võimalus muuta liikluskorraldust, et laste ohutus tänaval kasvaks,” ütles Pere.
Jesse sõnul on pealinnal plaan ka automaatloendureid kasutama hakata.
“Siimaani on tehtud seda füüsiliselt , inimesed loendavad, aga käesoleva aasta lõpuks on plaanis soetada ka automaatloendurid ja paigaldada 30 ristmikule, siis juba saab hakata seda seirama täpsemalt ja põhjalikumalt,” sõnas abilinnapea.
Tartu linna liikuvusuuringute ja automaatloendurite abil kogutud andmete põhjal saab öelda, et kergliikumise osakaal on ülikoolilinnas aastate jooksul kasvanud.
Näiteks kui aastal 2021 lugesid linna eri kohtadesse paigutatud automaatloendurid kokku ligi miljon liikumist rataste ja tõukleratastega, siis eelmisel aastal oli liikumisi juba 1,4 miljonit.
Tartu linna liikuvusspetsialisti Olja Fomina sõnul on liikuvusandmed hea indikaator, mille abil planeerida tänavaruumi. Üks populaarsemaid kohti tartlastest kergliikujate hulgas on näiteks Turu sild, kust alates käesoleva aasta algusest on tehtud üle poole miljoni ületuse.