Konfliktikolded on teadlastele enamasti liiga ohtlikud, mistõttu jääb lahingute vahetu ökoloogiline mõju reeglina korralikult uurimata. Juba varem keelutsooni paigaldatud rajakaamerad andsid aga haruldase võimaluse jälgida relvakonflikti mõju loodusele reaalajas. See pakkus bioloogidele head võrdlusmomenti loomade rahu- ja sõjaaegse elurütmi vahel.
Ajakirjas Science avaldatud teadustöös võttis rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Svitlana Kudrenkoga Freiburgi Ülikoolist vaatluse alla 11 metsloomaliigi käitumise. Vaatlusperiood hõlmas Venemaa vägede okupatsiooniaega 2022. aasta 24. veebruarist märtsi lõpuni. Autorid kõrvutasid kogutud andmeid aasta varasemaga. Kokku analüüsisid uurijad peaaegu 2000 fotot ja videot.
Kudrenko tõdes, et sissetung pakkus teadlastele haruldast, ent nukrat privileegi. Vaatlused andsid väärtuslikku infot loomade käitumusliku paindlikkuse kohta. Ilmnes, et lahingtegevuse puhkedes kahanes oluliselt mitmete liikide aktiivsus. Eelkõige liikusid imetajad varasemast vähem ringi öösiti.
Eriti selgelt torkas see silma punahirvede ja rebaste puhul. Liigid hoidsid pimeduse varjus madalat profiili ja jäid kaamerate ette võrdlemisi harva. Päevadel, mil lahingutegevus muutus intensiivsemaks, pugesid peitu ka metskitsed, lootes asjatuid riske vältida.
Uurijad hindasid ohu ulatust satelliitidelt tuvastatud soojusanomaaliate abil, mis viitasid plahvatustele ja tulekahjudele. Intensiivsema lahingutegevusega päevadel jäi näiteks halljäneseid kaamerate ette varasemast sagedamini. Teisisõnu valisid eri loomaliigid ellujäämiseks erinevaid strateegiaid.
Sõdurite saabudes asusid loomad elama ka teistesse paikadesse. Metssead ja kährikud püüdsid püsivatest inimrajatistest võimalikult kaugele hoida. Samas sattusid ilvesed ning rebased hoonete ja teede lähedusse isegi tihedamini kui rahuajal. Võimalik, et inimeste maha jäetud asjad pakkusid neile uusi varjumispaiku või toidujäätmeid.
Andmetele tuginedes pakuvad bioloogid, et metsloomad hakkasid tajuma sõdureid vahetu surmaohuna. Rahuajal olid inimesed neile lihtsalt segav tegur, kuid relvi kandes sai neid võrrelda ökosüsteemis uute kiskjatena. Töörühm nentis, et uued olud soosisid loomade pidevat valvelolekut, pidev stress kulutas aga isendite energiavarusid.
Seega on sõjategevusel loodusele laiem ja pikemaajaline mõju, kui esmapilgul paistab. Kudrenko lisas, et erinevalt tööstuseelsest ajastust on praegused riikidevahelised konfliktid elusloodusele äärmiselt kahjulikud, sest relvastust juhitakse sageli kaugjuhtimise teel. Kokkupõrked laastavad sellega maastikku varasemast märksa rohkem.
Töö autorid möönsid, et uuringu andmestikus leidub samas lünki. Aastate võrdluses ei kattunud andmeid kogunud rajakaamerate asukohad ja nende koguarv päris täielikult. Kogutud materjal pakub nende sõnul sellele vaatamata asendamatut sissevaate rindel valitsevasse tegelikkusesse. Bioloogide hinnangul võimaldavad tulemused tulevikus kavandada paremat looduskaitset aladel, kus valitseb poliitiline ebastabiilsus.