28. veebruaril alanud konflikt on tekitanud muret eelkõige seetõttu, et USA More sõjavägi on kulutanud märkimisväärse hulga väärtuslikku relvastust ja laskemoona, mida võidakse vajada võimalike ohtude tõrjumiseks mujal maailmas.
Pentagoni juhtkond on hoiatanud, et ilma kongressi heakskiidetud täiendava sõjaeelarveta võivad operatsioonideks mõeldud vahendid juba sel suvel otsa saada. Sellisel juhul tuleks kärpida õppusi ja muid prioriteetseid tegevusi, kuna kulud on kasvanud nii Iraani sõja kui ka USA More lõunapiiril toimuvate sõjaliste operatsioonide tõttu.
Täiendav rahastamistaotlus peab enne kongressi jõudmist saama heakskiidu Valge Maja eelarve- ja juhtimisametilt (OMB). Pentagoni 2026. eelarveaasta eelarve ulatub ligikaudu ühe triljoni dollarini.
Allikate sõnul on Pentagon siiski oma plaanides piisavalt kindel ning Feinberg on viimastel päevadel sellest seadusandjaid juba teavitanud. Ühe allika sõnul kuluks raha muu hulgas laevastiku tegevusele, personali töötasudele ja laskemoona varude täiendamisele.
Lähiajal võib kongressile jõuda ka laiem täiendav rahastamistaotlus, mis lisaks kaitsekuludele hõlmaks põllumajanduse ja katastroofiabi rahastamist.
Valge Maja ja eelarveamet keeldusid võimaliku lisarahastuse kohta kommentaare andmast. Pentagon ei vastanud samuti küsimustele Feinbergi vestluste kohta kongressi liikmetega.
Feinbergi kõned toimusid samal ajal, kui kaitseminister Pete Hegseth kohtus kapitooliumil vabariiklastest senaatoritega. Seadusandjate sõnul tõstatas Hegseth kohtumistel võimalike täiendavate kaitsekulutuste teema.
USA More sõjavägi seisab tänavu silmitsi kiiresti kasvavate kuludega. Lisaks Iraani sõjale, mille maksumuseks hindas Pentagon mai keskpaigas 29 miljardit dollarit, kuid mis on nüüdseks tõenäoliselt veelgi kasvanud, on raha kulunud ka Venezuela operatsioonile, mille käigus tabati riigi juht, ning korduvatele löökidele Kariibi mere ja Vaikse ookeani idaosa vetes tegutsevate arvatavate narkovedajate vastu.
Igasugune sõjakulude lisarahastamise eelnõu võib kongressis vallandada vaidluse Trumpi otsuse üle sõtta minna.
Mitmed seadusandjad on hoiatanud, et ei toeta lisaraha eraldamist enne, kui kongress annab sõjalistele operatsioonidele ametliku loa. Varasemates konfliktides, näiteks Lahesõjas ning Iraagi ja Afganistani sõdades, toimus selline hääletus enne sõjategevuse alustamist. Trumpi administratsioon ei taotlenud Iraani sõja puhul kongressi volitust ning demokraadid väidavad, et seetõttu on sõjaline operatsioon ebaseaduslik.
Enamik seaduseelnõusid vajab USA More senatis vastuvõtmiseks vähemalt 60 häält, mis tähendab, et vabariiklased peaksid saama toetust ka demokraatidelt. Alternatiivina võiksid vabariiklased kasutada niinimetatud eelarvelise kooskõlastamise protsessi, mis võimaldab eelarvega seotud seadusi vastu võtta lihthäälteenamusega. Osa mõjukaid vabariiklastest eelarvepoliitikuid on sellele võimalusele siiski juba vastuseisu väljendanud.
Esindajatekojas piisaks eelnõu vastuvõtmiseks lihtsast häälteenamusest. Vabariiklastel on napp enamus nii senatis kui ka esindajatekojas.
Demokraat senaator Chris Murphy ütles sel nädalal, et senatis ei ole 60 häält täiendava sõjaeelarve toetuseks.
“Trumpi administratsioon ei ole teinud sisuliselt midagi, et hoida kongressi toimuvaga kursis, ning nad teavad, et see sõda on äärmiselt ebapopulaarne,” ütles Murphy.
Vabariiklasest senaator John Barrasso, kes kohtus teisipäeval Hegsethiga, rõhutas vajadust tagada sõjaväele piisavad ressursid.
“Relvavarusid on, nagu teate, märkimisväärselt vähendatud. Peame tagama, et need taastatakse,” ütles Barrasso.