Uuringust selgus, et abieluta kooselu peetakse Euroopas üldiselt vastuvõetavaks. Märksa kriitilisemalt suhtutakse aga vabatahtlikku lastetusse ning väikelastega perede lahutusse. Näiteks Ida-Euroopas ei kiida alla 12-aastaste lastega vanemate lahutust heaks ligi 40 protsenti vastanutest, samas kui Lõuna-Euroopas jääb vastuseis alla veerandi.
Eesti paistab silma pigem ettevaatlike või isegi taunivate hoiakutega. Väikelaste vanemate lahutust ja emade töötamist toetatakse rohkem isegi Poolas ja Sloveenias. Koos Bulgaaria, Ungari ja Slovakkiaga kuulub Eesti uuringu järgi konservatiivsemasse rühma. Seda hoolimata sellest, et pere- ja tööelu ühildamist toetavad poliitikad on Eestis tugevad ning vabaabielu ja väljaspool abielu sündinud lapsed igapäevane nähtus. Ka kõrgharidus ei muuda siinsete inimeste hoiakuid kuigi palju.
Kõige selgemalt ilmnes uuringust, et haridustase mõjutab suhtumist vaid mõnes küsimuses. Kõrgemalt haritud inimesed suhtuvad väikelaste vanemate lahutusse ja noorte emade täiskohaga töötamisse märksa soosivamalt. Meeste täiskohaga töötamist samas olukorras peetakse aga loomulikuks pea kõikides riikides ja haridusrühmades.
Teadlaste hinnangul võib erinev suhtumine emade töötamisse olla seotud jätkuva soolise topeltstandardiga. Madalama haridusega naistel võib koju jäämisega kaasnev sissetuleku kaotus olla väiksem kui kõrgelt haritud naistel, mistõttu nähakse täiskohaga töötamist nende seas harvem sobiva valikuna.
Huvitava tähelepanekuna selgus, et Lõuna- ja Ida-Euroopas on hariduse mõju suhtumisele vabaabielusse ja väljaspool abielu laste saamisesse aja jooksul vähenenud. Ühelt poolt on vähem haritud elanikkond on hakanud neis piirkondades selliseid eluviise enam aktsepteerima. Teisalt langes vaadatud ajaperioodil kõrgelt haritute esialgne kõrgem heakskiit vabaabielule ja abieluvälistele lastele.
Uuring avaldati ajakirjas Population and Development Review.