Praegused radaripildid osutavad, et läänekaarest lähenevate sajupilvede liikumine on takerdunud, muutes lähipäevade prognoosi sünoptikute jaoks usaldusväärsemaks. “Päeval on sooja rohkem kui 20 kraadi ja öösel oluliselt alla 10 kraadi temperatuur ei lange, nii et tegelikult on päris tore. […] Ilm on pigem ilus ja õhtul kella üheksa ajal on sooja kindlasti veel 15–16 kraadi juures,” sõnas sünoptik saates “Terevisioon”.
Pedassaar kinnitas seetõttu, et väga suure tõenäosusega on väga suurel alal Eestis ilm kuiv. “Me peame vaatama aga natuke läände ja natuke lõunasse – 100 protsenti kuiv see kindlasti ei ole. Kusagil pärastlõunal mingeid vihmahooge ikkagi ajab, aga võib-olla hilisõhtuks on need läinud. Sajuhulgad ei ole eriti märkimisväärsed. Ma ei tea, kas isegi vihmavarju on vaja välja võtta,” leidis Pedassaar.
Pühadele eelnevate päevade sünoptiline pilt näitab atmosfääris tunduvalt teravamaid kontraste, tuues nädalavahetuseks kaasa lühiajalise temperatuuritõusu. Kiire õhumasside vahetus päädib piirkondlike sajuhoogudega. “Kõigepealt me peame ju rõõmustama, sest hakkab soojemaks minema. Kui vaatame, milline päev on kõige soojem, siis selleks on pühapäev, aga pühapäeval kulmineerub see soojus tegelikult pärastlõunasel ning õhtusel ajal vihmahoogude ja äikesega,” sõnas sünoptik
Vahetult pärast jaanipäeva jõuavad Läänemerele uued madalrõhkkonnad, täpse sajuaja prognoos on samas praegu tehniline loterii. Värsked sisendandmed nihutavad oodatavat sajufronti tundidega edasi-tagasi. “Kui ma oleksin eile siin istunud, oleksin öelnud, et 25. kuupäeval kallab hommikust õhtuni ja see läänepoolne sadu saab meid kätte. Täna (neljapäeva) hommikul oli pilt palju lootusrikkam: 24. kuupäeval on see sadu veel takerdunud – võib-olla jõuab kohale alles õhtul või järgneval ööl,” lausus Pedassaar.
Niisked õhumassid saavad kuivast kõrgrõhkkonnast aga ühel hetkel igal juhul jagu. “Ühel neist kahest päevast tuleb leppida sajusema ja tuulisema ilmaga, kui räägime 24. ja 25. kuupäevast. Tänase seisuga on ka 24. kuupäev veel väga tore,” lisas Pedassaar.
Pikem vaade
Kui lühiajaline ilmateenistus tegeleb igapäevaste muutustega, siis pikemaajalised kliimamudelid hindavad eesootavat suve 30 aasta statistiliste normide taustal. Juulikuus ei tohiks Eesti loodust suuremad äärmused tabada, kuna meteoroloogilised algoritmid prognoosivad riigi keskmiseks sajuhulgaks tavapärased 67 millimeetrit. Ennustus järgib igati harjumuspärast suvist rütmi ega viita laiaulatuslikele ilmahäiretele.
Augustikuu joonistub arvutustes normist märgatavalt sademetevaesemana, pakkudes põllumajandussektorile eelmisel aastal kogetud uputustega võrreldes hädavajalikku kuivemat pausi. Möödunud suvel sadas taevast alla peaaegu 300 millimeetrit vett, ületades pikaajalist normi pea poole võrra. Pidev vihm rikkus toona muldade struktuuri ja jättis saagi vee alla.
Planeedi üldise soojenemise taustal ei tule teadlastele enam ammu üllatusena, et suvised temperatuurikõverad nihkuvad järjepidevalt ülespoole. Riiklikud hoiatused palavuse eest on muutunud anomaaliast tavapäraseks. Pedassaar nentis: “Temperatuuri osas on iga suvi olnud tegelikult laias laastus keskmisest ikkagi soojem. Neid kuumahoiatusi oleme siin andnud ikka igal suvel – mõnel suvel rohkem, mõnel suvel vähem”.
Füüsikaseaduste kohaselt seob iga kraadi võrra soojem atmosfäär endasse palju rohkem niiskust ja energiat. Akumuleeruv potentsiaalne energia vallandub Eesti laiuskraadidel paratamatult lokaalsete ning purustavate ilmastikuäärmustena. Näiteks registreerisid möödunud suvel ilmateenistuse radarid Viljandi- ja Tartumaal suuri kahjustusi tekitanud minikeeristorme.
Tugevate tormide ja hiidrahe esinemissagedus näitab ilmekalt, et taristu peab tulevikus taluma tugevamaid loodusjõude. “Kui meenutame näiteks 11. augustit, siis sadas Eesti lõunapiiril nelja- kuni kuuesentimeetriseid rahekamakaid. Laulupüha ajal aga lendasid tormituules telgid,” lisas Pedassaar. Üksikute anomaaliate roll on meteoroloogias kasvanud sedavõrd oluliseks, et erialaseltsid valivad tagantjärele eraldi aasta ilmasündmust.