Maailmas laiemalt on emakakaelavähk praegu üks peamisi naiste vähisurmade alus põhjuseid. Selle arvele saab kanda ligikaudu kaheksa protsenti surmadest. Haiguse vallandavad 99 protsendil juhtudest kõrge riskiga papilloomiviiruse tüved. Nakatumise järel muudavad need peremeesrakkude pärilikkusainet sedavõrd palju, et kudedes tekivad vähieelsed muutused. Neist omakorda võivad hiljem välja kujuneda pahaloomulised kasvajad.
Kõige tugevama kaitse haiguse vastu annab vaktsiin siis, kui inimest vaktsineeritakse viiruse vastu juba varajases teismeeas. Inglismaa tervishoiutöötajad ongi alates 2008. aastast pakkunud vaktsiini 12–13-aastastele noortele, kes pole enamasti varem viirusega kokku puutunud. Pikaajalise programmiga suudeti vanuserühmas vaktsiiniga hõlmata ligikaudu 90 protsenti tüdrukutest.
Uurimisrühm kõrvutas nüüd 20–34-aastaste naiste terviseandmeid. Teadlased proovisid sel moel välja selgitada, milline on statistiline seos teismelisena saadud kaitsesüsti ja hilisema elulemuse vahel. Selgus, et 12–13-aastaselt vaktsineeritud tüdrukute risk surra enne 30. eluaastat emakakaelavähki on peaaegu nullilähedane. Teadlased hindavad, et eelmise aasta lõpuks oli immuniseerimine aidanud Inglismaal ära hoida vähemalt 200 vähisurma.
Teadlased märkasid suremuse langust ka vanemates vanuserühmades, kellele pakkus riik vaktsiini hilisemas koolieas. Kui aastatel 2015–2019 langes 20–24-aastaste naiste vähisuremus 80 protsenti, siis ajavahemikul 2020–2024 vähenes 25–29-aastaste seas surmade arv 70 protsendi võrra. Neis vanuserühmades jäi vaktsineerituse üldtase küll madalamaks, kõikudes 60–87 protsendi vahel, kuid vähendas sellegipoolest noorte naiste suremusriski kordades.
Teadlased pelgasid varem, et vaktsiin hoiab ära vaid need kasvajad, mille oleks arstid sõeluuringutega nagunii hiljem avastanud ja välja ravinud. Värsked andmed lükkavad aga kahtluse ümber ja pakuvad vaktsiini kaitsvale mõjule otsest tuge. Preparaat ennetas ka selliseid vähijuhtumeid, mis jäävad sõeluuringutel märkamata ja oleks lõppenud patsiendi surmaga. Tulevikku vaadates võiks uuringu autorite hinnangul ärahoitud emakakaelavähist tingitud surmade väheneda kümnete tuhandete võrra.
Immuunsüsteemi papilloomiviiruse vastu treenides pole võimalik ennetada vaid emakakaelavähki. Sama vaktsiin aitab ära hoida häbeme-, tupe-, päraku-, peenise- ning suu- ja neeluvähki. Lisaks pakub see tõhusat kaitset suguelundite piirkonnas ja nahal levivate tüügaste eest. Alates 2019. aastast saavad Suurbritannias kaitsesüsti ka poisid, et hoida ära nende endi haigestumist ja takistada viiruse edasist levikut ühiskonnas.
Pikk plaan
Maailma Terviseorganisatsiooni eesmärk on viia emakakaelavähist tingitud surmade arv 2040. aastaks nulli. Saavutuse eeldusena peaks kõik riigid vaktsineerima 2030. aastaks 90 protsenti tüdrukutest enne 15. eluaastat. Lisaks eeldab strateegia 70 protsendi naiste kaasamist sõeluuringutesse ja 90 protsendi haigestunute ravi. Mitmed riigid suutsid järjepidevalt eesmärgi täitmise suunas liikuda kuni koroonapandeemiani.
Ülemaailmselt püsib aga vaktsineeritute osakaal ühiskonnast madal ja emakakaelavähki haigestumus jätkab kasvamist. Isegi Inglismaal langes teismeliste vaktsineerimishõlmatus pärast pandeemiat kiires tempos. Riiklik vaktsineerituse tase on kukkunud 75 protsendini ja pealinnas Londonis on vaktsiiniga hõlmatud vaid 60 protsenti sihtrühmast.
Uuringu autorid prognoosivad, et senise eduloo nullivad ühiskonnas levivad kõhklused, mille tulemusena ei lase noored end vaktsineerida. Kui hõlmatus ei naase kiiremas korras pandeemiaeelsele tasemele, asendub nende sõnul suremuses nähtud langustrend peagi uue tõusuga. Arvutused näitavad, et juba praegu võib igal aastal surra täiendavalt 15 kuni 25 noort naist.