Suurtes veemassides toimuvad protsessid häirivad kogu planeedi sademete jaotust ja tuulte rütmi ning pööravad lühikese ajaga segi paljude geograafiliste piirkondade ilmastiku.
Keskmiselt vahelduvad faasid kahe kuni seitsme aasta tagant. Sedapuhku toimus planeedi kliimasüsteemi üleminek jahedamast La Niña faasist tugevasse El Niñosse kahe aastaga. Eelmine soe faas algas 2023. aasta suvel ja kestis 2024. aasta aprillini.
Meteoroloogilised andmed näitavad, et vallandunud soojus tegi 2024. aastast kõige kuumema aasta kogu mõõtmisajaloos. Ühtlasi purunes esmakordselt Pariisi kliimaleppega paika pandud kokkuleppeline piir, mille kohaselt ei tohiks tõusta üleilmne keskmine temperatuur võrreldes tööstuajastueelse ajaga üle 1,5 kraadi.
Uus ja tugevam El Niño lisab seega atmosfääri paratamatult hulganisti lisaenergiat. See ei püsi ookeani kohal, vaid kandub tuulte ja hoovustega üle maailma laiali. Normist soojemad ilmastikuolud võtavad mudelite järgi peagi võimust nii Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas kui ka Euraasia mandril.
Ulatuslik mõju
Temperatuuritõus lööb sassi ka ülemaailmse toidutootmise ja põllumajandusloogika. Euroopa Ühisuuringute Keskuse koostatud raport hoiatab pikalevenivate põudade eest Austraalias, Kagu-Aasias ja mitmetes Lõuna-Aafrika regioonides. Samal ajal toovad muutuvad õhuvoolud Ida-Aafrikasse ja mitmele poole Ameerikasse tavapärasest kordades rohkem vihma.
Erinevad taimeliigid tulevad kliima kõikumisega toime isemoodi. Uurijad märgivad, et sojaoa ja talinisu hind läheb ilmamudelite põhjal globaalsel turul ilmselt langusesse. Riisi hind käitub vastupidiselt, muutudes alguses soodsamaks, et siis hiljem uuesti kallineda. Maisi puhul näevad analüütikud vaid kerget hinnatõusu. Toidukultuuridest reageerib halvenevatele kasvutingimustele kõige teravamalt durumnisu, mille hind teeb maailmaturul eeldatavalt kiire hinnatõusu.
Toidu kättesaadavuse vähenemine teeb kõige enam kahju niigi sisekriiside all kannatavatele riikidele. El Niño võimendatud kuivad olud kütavad prognoosi järgi sisekonflikte näiteks Tšaadis, Sudaanis ja Somaalias. Lõuna-Ameerikas halvendab tugev El Niño pikaajaliselt humanitaarolukorda Venezuelas, Ecuadoris ja Haitil.
Teadlased nendivad, et põua tõttu paigale lõksu jäävate või kodu hülgavate inimeste täpset arvu on samas varasemate sündmuste põhjal keeruline hinnata. Kriisikolletes elavate inimeste kaitseks loodud varajase hoiatuse süsteemid hoiavad seetõttu paljusid Kesk-Aafrika riike püsivalt punases.
Euroopa ilm
Vaikse ookeani pinnakihi kõrgem temperatuur ei jäta puutumata ka Euroopa mandri ilmastikku. Ajalooliste andmete põhjal langevad tugevad El Niño aastad Euroopas sageli kokku pigem jahedama ja niiskema sügisega.
Algav kliimatsükkel murrab aga tõenäoliselt traditsioonilise õhutsirkulatsiooni. Kliimateenistuse prognoosid näitavad, et Euroopat ootab ebatavaliselt soe sügis ja normist kõrgemad temperatuurid ei taandu enne 2027. aasta kevadet.
Keerukamate pikaajaliste prognooside tegemiseks kõrvutavad uurijad mitmeid erinevaid andmekogusid. Teadlased kasutasid uute mudelite ehitamisel tuhandeid aastaid hõlmavaid kliimasimulatsioone ja satelliitide maaseiresüsteemide värskeid andmeid. Samas nendivad raporti autorid, et kõige radikaalsemate arengute puhul puudub maailmal varasem ajalooline pretsedent, millele toetuda.