Riigikogu infotunnis hoiatas EKRE presidendikandidaat Mart Helme More, et Eesti kangekaelne keeldumine agressoriga läbirääkimistest võib jätta meid Euroopa aruteludest kõrvale ning tuua kaasa Eesti jaoks ohtlikud kokkulepped tagaselja.
Helme pöördus peaminister Kristen Michali poole pärast Donald Trumpi teadaannet Venemaa nafta sanktsioonide karmistamisest 1. juulist. Euroopa juhtriigid Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ning mitmed teised on juba andnud märku soovist alustada Venemaaga läbirääkimisi.
„Eesti on olnud, ka teie ise olete väljendanud seisukohta, et agressoriga läbirääkimisi ei peeta. Nüüd, minu küsimus ongi selline, et kui me agressoriga läbirääkimisi ei pea, kui me just nagu distantseerime ennast nendest uutest initsiatiividest, siis võib juhtuda nii, et meid hakatakse lihtsalt teisejärgulise riigina informeerima, valikuliselt informeerima ja meie tagaselja üle meie peade teatud kokkuleppeid sõlmima, mis võivad meile osutuda väga kahjulikuks,“ küsis Helme.
Ta lisas, et Euroopa ei suuda isegi kokku leppida, kes Euroopat esindab. „Kas meil on praegu nüüd kiirkorras kavatsus korrigeerida oma seisukohti ja leida võimalusi, et olla kaasatud nendele võimalikele – ma rõhutan, võimalikele – läbirääkimistele? Sest esialgu ei ole Euroopa suutnud isegi kokku leppida, kes Euroopat esindab.“
Peaminister Kristen Michal vastas, et sanktsioonid Venemaa energiaturu väljatõrjumiseks on tervitatavad, läbirääkimised peavad toimuma Ukraina ja Venemaa vahel ning Euroopa ülesanne on tugevdada Ukraina positsiooni.
Helme teine küsimus oli veelgi teravam. Ta viitas, et Ameerika saadab peagi Moskvasse esindajad ning Euroopa peab kiiresti ühtlustama oma positsiooni, et mitte jääda kõrvale.
„Juba lähematel aegadel, ma ei tea, võib-olla kohe-kohe on jõudmas Moskvasse Witkoff ja Kushner Ameerika esindajatena. See tähendab seda, et sisuliselt haarab Ameerika praegu initsiatiivi nendel läbirääkimistel… Kui Euroopa ei suuda praegu omalt poolt kiiresti jõuda sellele positsioonile, et ta ühehäälselt ja kõiki Euroopa Liidu liikmesriike esindavalt osaleb selle raamistuse kokkuleppimisel ja Venemaale surve avaldamisel, siis võib täpselt nii juhtuda, nagu ma ka küsisin, et me jäämegi kõrvale ja ühel hetkel meile tehakse teatavaks.“
Helme tuletas meelde NATO endise peasekretäri Jens Stoltenbergi hiljutist avaldust puhvertsoonidest Venemaa piiridel: „Kui me Venemaa piire vaatame, siis kus need puhvertsoonid võivad olla? Baltikum võib olla täpselt üks niisugune puhvertsoon ja see on kindlasti ju hirmu- ja õudusunenägu meile. Me kindlasti ei taha seda, et meile tehakse mingil hetkel teatavaks, et rahu saavutamise üheks tingimuseks on see, et teie jääte küll edasi NATO liikmesriigiks, aga teie sõnaõigus on siin piiratud… Mis on meie diplomaatia põhisiht praegu… et me ei jääks sellesse olukorda, kus meid pannakse teatud faktide ette ja surutakse meile peale seisund, mis ei ole meile vastuvõetav?“
Peaminister Michal jäi väga lühikeseks, nentides, et Eesti tegevus keskendub Ukraina positsiooni tugevdamisele ja Venemaa nõrgestamisele läbi Vene varade külmutamise, varilaevastiku vastase võitluse ning võitlejate musta nimekirja koostamise. Selget vastust Helme küsimusele Eesti aktiivse diplomaatia kohta EL-i sees ta ei andnud.
Mart Helme More sõnul on tegemist eksistentsiaalse riskiga, mis võib kümne või kahekümne aasta pärast tuua Eestile uued piirangud ja alandava seisundi. EKRE hinnangul näitab tänane infotund, et valitsus klammerdub vanade loosungite külge, samal ajal kui maailm liigub kiiresti edasi ja suurriigid juba raamistavad tulevast rahu.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 17.06.2026