Planeeringu järgi on kavas rajada kuni kuus andmekeskuse hoonet, kuus jahutusrajatist, 330-kilovoldine alajaam ja kuni kuus abihoonet. Samasse piirkonda on Evecon rajamas ka Eesti suurimat akuparki.
Eveconi tegevjuht Karl-Joonatan Kvell ütles ERR-ile, et taotluse kohaselt on andmekeskuse elektriline võimsus kuni 100 MW, milliseks see tegelikult kujuneb, selgub hiljem.
“Evecon on huvitatud andmekeskuse rajamisest Lääneranna valda ja seetõttu oleme esitanud Lääneranna vallale detailplaneeringu algatamise taotluse. Oleme seda ideed vallavalitsusele ja volikogule varasemalt ka põgusalt tutvustanud,” sõnas ta.
Kvell rääkis, et Evecon on koostöös partneritega Lääneranna valda varasemalt rajanud suure päikesepargi (77 MW Kirikmäe päikesepark) ning hetkel käib 55MW/250 MWh akupargi ehitus, mis oma mahtuvuselt on Eesti suurim. Samuti on ettevõte valda arendamas tuuleparki.
“Senine Eveconi ärimudel on keskendunud energiatootmise ja -salvestamise projektide arendamisele. Andmekeskuste rajamine koostöös partneritega oleks sellest mudelist loomulik samm edasi,” sõnas Kvell.
Lääneranna abivallavanem Henrik Raave rääkis, et plaanitava andmekeskuse asukoha valikul mängis olulist rolli lähedal asuvad taastuvenergiatootmised ja Lihulat läbivad elektrivõimsused.
“Siin on päikesepark ja vallas ka tuulikud. Saan aru, et andmekeskuste puhul on rohelise energia kasutamine oluline komponent. Teine asi on muidugi suured elektrivõimsused, mis Lihulat läbivad. Siit läheb kogu Saaremaad teenindav liin läbi,” ütles Raave.
Andmekeskuste jahutamine võib nõuda tohutus koguses vett. Abivallavanema sõnul ei ole piirkonnas veest puudust ning ta näeb võimalust keskuse poolt üles soojendatud vett taaskasutada. “See oleks tööstussümbioos või siis sümbioos linnaga. Me ei ole seda veel arutada jõudnud, kuna need võimalused avanevad juhul, kui andmekeskus peaks ühel hetkel valmis saama,” märkis ta.
Ta lisas, et kui lähedusse koliks mõni teine ettevõte, kes saaks üle jäävat soojusenergiat enda tootmisesse rakendada, oleks see kasulik mõlemale poolele.
Abivallavanema sõnul pole andmekeskuse rajamine kohalike vastuseisu tekitanud.
“Mingit erilist müra see andmekeskus endas ei kätke. Nad ei ole ka väga kõrged maapinnast. Positiivne pool on see, et see võib siia luua kõrgepalgalisi töökohti. Nii palju kui kuulda on, on tagasiside pigem positiivne, negatiivset ei ole kuulnud,” rääkis Raave.
Ka üks teine arendaja tunneb huvi Lihula külje alla keskuse rajamise vastu. “On palutud reserveerida valla maatükk ning tehakse analüüse ja arvutusi, nii et on siin ka teine huviline. Kas sellest midagi saab või ei, seda ei tea,” ütles Raave.
Kuna plaanid on alles algfaasis, pole teada, kas ja millal andmekeskused valmivad.
ERR on varasemalt kajastanud, kuidas Eesti ja teised Baltimaad on suurte andmekeskuste rajamises Põhjamaadest maha jäänud.
Siiani on Eestis valminud vaid üks moodne andmekeskus, 2022. aastal Tallinna lähedal avatud Greenergy Data Centersile kuuluv andmekeskus. Keskuse maht on praegu ühes hoonekompleksis 30 megavatti, kuid projekti järgi saaks rajada kolm hoonet.
Samuti plaanib taastuvenergiaettevõte Sunly Läänemaale rajada Baltimaade suurima andmekeskuse, mille maht oleks energiatarbimise järgi kuni 180 megavatti ja selle täismahus rajamine läheks maksma 1,7 miljardit eurot. Andmekeskus võtaks endale 10 protsenti Eesti tiputarbimisest.