Brivael Le Pogami 16. juuni 2026. artikkel „Tehisaru taskukomissarina tähendab lääne hukku“ on üks teravamaid analüüse värsketest arengutest. Prantsuse ettevõtja ja AI-eksperdi sõnul on ärklemine – see inimvaenulik, reaalsusest irdunud ideoloogia – juba suremas.
Andmed on külmaverelised: ärklevate teemade osakaal meedias, ülikoolides ja ettevõtetes saavutas tipu 2021.–2022. aastal ning on seejärel järjekindlalt langenud. „Valgete privileegide“ mainimine USA More ajakirjanduses kukkus enam kui 5 korda, 2,5-lt 0,4 miljonini. Mittebinaarsete üliõpilaste osakaal on poole võrra vähenenud.
See ei ole juhus. Ideoloogia, mis opositsioonis olles tundus ahvatlev, paljastab oma loomuse, kui saab võimule. Nagu Nõukogude Liit 1956. aastal või BLM-i juhid, kes jutlustasid võrdsusest, kuid ostsid endale uhked villad.
Inimesed ei vaja Foucault’d – nad näevad, kuidas kaosest lõikavad kasu just need, kes „lõputut revolutsiooni“ jutlustavad. Seetõttu toimubki praegu ajalooline pööre: Reform UK, AfD, Prantsuse Rahvusrinne, Itaalia ja Austria nn populistide edu ning Donald Trumpi tagasivalimine näitavad, et lääneriigid loobuvad üheaegselt ärklemise ajukasvajast.
Le Pogami kõige olulisem panus on aga tehisintellekti käsitlus. Ärklemine on puuduse poliitökonoomia. See vajab komissare, väravavalvureid ja ametikohtadele ning staatuse kunstlikku defitsiiti. Just seepärast suruti läbi COVIDi-aegne sulgemine – maksimaalne kontroll ja sõltuvus ametlikest kanalitest. AI ründab seda süsteemi korraga kolmest suunast: see teeb ülikoolikraadid vähem tähtsaks, asendab bürokraatlikud organisatsioonid üksikisiku ja tema tehisabilisega ning purustab narratiivi monopoli.
Kui AI jääb oma loojate – Elon Muski, Peter Thieli ja teiste vabade mõtlejate – kontrolli alla, on ärkleva kultuurihegemoonia lõpp 2030. aastaks 90–95% tõenäoline. Muski tee triljonäriks ja tema otsus murda tsensuurimonopol näitab uut ajastut. Esimest korda on vabal maailmal liitlane, kellel on raketid, miljardid, robotid ja globaalsed võrgustikud.
Euroopa Liidu jaoks on see eksistentsiaalne küsimus. Berlaymonti komissarid tunnevad, et nende aeg•
•
More läheneb lõpule. Seepärast üritatakse AI-d juba praegu reguleerida „mitmekesisuse“, „kaasamise“ ja „ohutuse“ nimel. Kui see õnnestub, saab iga eestlase taskust tõesti Le Pogami kirjeldatud poliitkomissar. See oleks totaalne kaotus – vähetõenäoline 5–10%, kuid väga ohtlik stsenaarium, mille vastu tuleb otsustavalt võidelda.
EKRE on aastaid hoiatanud, et globaalne vasakliberaalne ideoloogia on vastuolus Eesti rahvuse säilimise, pere ja terve mõistusega. Me oleme öelnud, et Brüsseli diktaat ei ole demokraatia, vaid uus totalitarism. Le Pogam kinnitab: see süsteem on juba lagunemas. Tehisintellekt võib olla kas vabastaja või orwellilik vaimu orjastamise tööriist. Valik on meie kätes.
Eesti peab olema digitaalse vabaduse eestvedaja, mitte Brüsseli reguleeritud vasall. Me ei tohi lubada, et tehisaru muudetakse relvaks meie laste mõistuse vastu. Selle asemel tuleb toetada avatud arendust, kaitsta sõnavabadust ja seista selle eest, et tehnoloogia teeniks inimest, mitte ideoloogiat.
Ärklemise ajastu lõpp ei too kaasa kaost, vaid normaalsuse taastamise. Rahvusriigid, tõeline mitmekesisus eri rahvaste näol, pere, vastutus ja teadmised – need väärtused, mille eest EKRE seisab, saavad taas võimaluse. Lääs ei pruugi hukkuda. Ehk muutub Euroopagi kunagi normalseks?
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 16.06.2026