Saaremaa abivallavanem Kristjan Tamm ütles, et juulis toimub lõpliku trassikoridori avalikustamine ja tutvustamine.

“Omaniku muresid ja nende lahendamist toetame, kuid lõplikud kokkulepped on ikkagi eriplaneeringu koostamise korraldaja ja maaomanike vahel. Hetkel ei ole veel konkreetseid piiranguid seatud. Võimalikud piirangud tekivad kehtestamise etapis, seal me veel ei ole,” lausus Tamm.

Eleringi kinnitusel alustatakse maa kitsenduslepingute sõlmimisega.

“Siis on inimesel kindlus olemas. Enne seda me projekteerime ka kitsenduse täpsemaks ehk kui planeeringu raames seatakse 140 meetrit või 120 meetrit lai koridor, siis kokkuvõttes see kitsendus, mis inimesele jääb, on 80 meetrit lai,” ütles Eleringi merevõrgu arendusjuht Priit Heinla.

Heinla sõnul selguvad investeerimisotsused uuringute järel.

“Kui me planeerime teha investeerimise otsuse 2031. ja 2033. aasta vahel, siis selleks hetkeks me üritame parima teadmise saada. Me praegu usume seda, et elektri hind jääb Põhjamaades ikkagi natuke odavamaks. Siis on meil mõistlik ennast ühendada enne Estlink 3 abil ja siis tulevikus Eesti-Läti neljas ühendus. Aga ajaraam oleks neil sama 2038.–2040. aasta vahel võiksid need valmis saada,” lausus Heinla.

Maaomanikes on kahtlust äratanud see, et projektid on venima jäänud. Näiteks Estlink 3 projektiga alustati 2022. aastal ja siis eeldati, et ühendus luuakse 2030. aastate esimesel poolel. Tänavu lükati edasi ka 2035. aastaks määratud tähtaeg.

“Energeetika või elektri osatähtsus maailmas kasvab ja need muutused saavad olema jätkuvalt kiired. Seetõttu kümme aastat tagasi tehtud otsused ei pruugi paika pidada järgmise kümne aasta jooksul. Seda, kas need (kaablid) kümne aasta pärast on vajalikud, saab otsustada investeerimisotsuse tegemisel,” lausus energeetikaminister Andres Sutt.