Keskkonnaamet kirjutas sotsiaalmeedias, et sellistes olukordades on väga oluline, et loomapojad saaksid võimalikult kiiresti tagasi neile loomuomasesse keskkonda, kus inimtegevust ja muid häirivaid asjaolusid on võimalikult vähe.
Bioloog Harri Valdmann ütles ERR-ile, et karupojad tõenäoliselt enam ema juurde ei naase.
Valdmanni hinnangul võivad karupojad tulla tagasi inimeste juurde või langeda huntide saagiks.
“See oleks ime, kui ema juhtuks poegadega uuesti kokku,” ütles Valdmann.
Tema sõnul on emakaru tõenäoliselt juba mujale liikunud ning on väheusutav, et pojad ta uuesti üles leiavad. Valdmanni hinnangul pidi juhtuma midagi ebatavalist, sest karudel ei ole tavaks poegadest niimoodi lahku minna.
“Suvel peaks emainstinkt olema väga tugev. Midagi dramaatilist pidi juhtuma,” ütles bioloog.
Valdmanni sõnul oleks suurem tõenäosus poegade taasühinemiseks emaga siis, kui emakaru asukoht oleks teada ja pojad saaks viia tema lähedusse. Lihtsalt metsa viia ja loota, et pojad emaga kokku saavad, pole tema hinnangul eriti mõtet.
“Nendest metsakarusid enam ei saa,” ütles Valdmann.
Ulukiekspert Peep Männil ütles ERR-ile, et kui emakaru liikumispiirkond on enam-vähem teada, on siiski olemas võimalus, et ema ja pojad leiavad teineteise üles.
“Karupoegade metsa viimine on ainuke võimalus, et ema ja pojad omavahel kokku saaksid,” ütles Männil.
Tema sõnul oleks karupoegade metsa viimata jätmine võtnud neilt selle võimaluse täielikult.
“Ema naaseb poja juurde ikkagi siis, kui keskkond poja ümber on turvaliselt inimtühi. Karupojad ise saavad kõige parema kasvatuse karueluks just karuema käe all,” kirjutas keskkonnaamet sotsiaalmeedias.
Männili sõnul on endiselt suur küsimus, kuidas karupojad emast lahku sattusid. Ka tema hinnangul pidi aset leidma mingi suurem häiring, sest niisama selliseid juhtumeid ei esine.
“Tegelikult on praegu karudel jooksuaeg ja seal võis tekkida liigisiseseid konflikte. Isakarud võivad jooksuajal olla üsna agressiivsed. Siin ei pruugi üldse inimese käsi mängus olla, aga seda ei saa ka välistada,” ütles Männil.
Valdmann lisas, et oluline oleks välja selgitada, mis emakaru endaga juhtus. Tema sõnul ei ole tavapärane, et sama aasta poegadega emakaru jooksuajal aktiivselt liigub.
Keskkonnaamet märkis, et nii Eesti kui ka teiste riikide kogemus näitab, et suurulukite kasvatamine inimeste poolt tehiskeskkonnas ei anna enamasti soovitud tulemusi. Inimestega harjunud loomad ei pruugi hiljem looduses iseseisvalt toime tulla.