Pooletoobiste valitsusel on skisofreenia haigus küljes. Ühelt poolt kinnitab valitsus – Andres Sutt, Kristen Michal ja Erkki Keldo – avalikkusele, et Eesti tahab, et see uus süsinikumaks mootorikütustele üldse ei tuleks või lükataks võimalikult kaugele. Teisalt on sama valitsus juba planeerinud riigieelarvesse 2028. aastaks üle 300 miljoni euro tulu just sellest süsteemist. See ongi puhas reeturlus: sõnadega ollakse “Eesti inimeste poolel”, tegudega müüakse meid Brüsselile maha.
Mikk Salu artikkel paljastab kenasti Reformierakonna valitsuse klassikalise kahepalgelisuse ETS2 küsimuses. Selline topeltarvestus on Reformierakonnale tüüpiline. Otsene maks nagu automaks tõi kaasa reitingu languse, sest inimesed nägid, kes neid karistab. ETS2 on nutikam nöörimine, sest maksu kogub Euroopa Komisjon, raha tuleb kaudselt kütuse hinna kaudu ja valitsus saab hiljem uhkelt öelda, et “meie ei tõstnud, see tuli Euroopast”. Õige mugav maks.
ETS2 hukutav mõju on aga palju sügavam kui lihtsalt paarkümmend senti kütuse liitrile otsa. Tegemist on süsteemiga, mis tõstab kogu transpordi- ja soojusenergiasektori hindu. Hinnangud näitavad, et süsinikukvoodi hinna juures 70–120 eurot tonni kohta võib diisli ja bensiini hind tõusta 13–50 sendi võrra liitri kohta. Eestis, kus vahemaad on pikad, maainimesed sõltuvad autost ja talved külmad, tähendab see lööki meie rahva elujõule. Toidu- ja kaupade veohinnad tõusevad, inflatsioon kiireneb ja ettevõtted kaotavad konkurentsivõime.
Eesti tööstus, logistikafirmad ja pered maksavad kinni roheideoloogia, mis ei arvesta meie geograafilist ega kliimatingimusi. See on osa suuremast Euroopa enesetapupoliitikast, mis viib deindustrialiseerimisele. Suured saastajad saavad tasuta kvoote, Eesti väike tarbija maksab täishinna. Tulemuseks on energiavaesus, töökohtade kadu, ettevõtete väljaränne ja rahva vaesumine. Just seda on EKRE aastate jooksul hoiatanud: roheline tehing ei ole pääste, vaid hukatus.
Valitsuse “võitlus” Brüsselis on seni olnud vaid teatraalne. Kui päriselt tahetaks ETS2 peatada, oleks läbirääkimistel hoopis teine toon. Selle asemel valmistutakse vaikides 2028. aastaks, mil Eesti inimene hakkab tanklas rohkem maksma, et Brüssel saaks oma arulagedaid kliimaambitsioone rahastada. See on moraalne ja majanduslik läbikukkumine.
Eesti vajab valitsust, mis seab esikohale oma rahva, mitte Brüsseli rohe-agenda. ETS2 ei ole paratamatus – see on poliitiline valik. Praegune koalitsioon on valinud hukatuse tee. Pooletoobiste sõnade ja tegude vahel haigutab kuristik ja kuristiku äärel on ka meie majandus.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 16.06.2026