Oluline Venemaa-Ukraina sõjas teisipäeval, 16. juunil kell 14.36:
– Ukraina tabas Moskva suurimat naftatöötlemistehast;
– Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Krasnodari krais;
– Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit;
– Zelenski sõnul pakkus ta Putinile kohtumist USA-s;
– Lukašenko More palus Zelenskilt vabandust;
– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1230 sõdurit.
Trump: Venemaa peaks sõlmima kokkuleppe Ukrainaga
USA More president Donald Trump ütles teisipäeval pärast kohtumist Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskiga G7 tippkohtumisel, et Venemaa peaks sõlmima kokkuleppe oma sõja lõpetamiseks naaberriigi vastu.
“Venemaa peab tehingu sõlmima. Venemaa on kaotanud tohutu hulga inimesi, nagu ka Ukraina,” ütles Trump.
Trump ütles ajakirjanikele, et tal oli kohtumine Zelenskiga Prantsusmaal Genfi järve äärses kuurortlinnas Évian-les-Bainsis, kus peetakse maailma juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 tippkohtumine, mille päevakorras on rahupüüdlused ja surve suurendamine Venemaale sõja lõpetamiseks Ukraina vastu.
Trump lisas, et päeva teise poolde on kavandatud veel kõnelusi.
Ukraina tabas Moskva suurimat naftatöötlemistehast
Ukraina korraldas ööl vastu teisipäeva suure droonirünnaku Moskvale ja Moskva oblastile, tabades muuhulgas Venemaa pealinna suurimat naftatöötlemisetehast.
Sõjasündmusi kajastavate ühismeediakanalite kõrval kinnitas rünnakut ka Moskva linnapea Sergei Sobjanin, kes teatas, et droonirünnakute tagajärjel sai kahjustada üks Moskva naftatöötlemistehase rajatistest.
A view of the Moscow skyline at this hour, as the war comes home, taking out the oil refinery that produces 40% of all fuel consumed in the capital and its regions.
With fuel shortages already effecting so many cities, a week from now, Moscow will be one of the worst. pic.twitter.com/YvMc6ADp35
— Jay in Kyiv (@JayinKyiv) June 16, 2026
“Viimase 24 tunni jooksul on jätkunud vaenlase droonirünnakud Moskvale. Üks droonidest kahjustas Moskva naftatöötlemistehase rajatist. Ohvreid ei olnud,” kirjutas ta ühismeedias.
The moment of impact on Moscow’s Kapotnya Oil Refinery, igniting a large fire.
Despite the dense air-defense ring protecting the Russian capital, Ukrainian forces have now penetrated it twice, successfully striking targets in Moscow. 2/ pic.twitter.com/yMy0Mky3jQ
— Giorgi Revishvili (@revishvilig) June 16, 2026
Linnapea sõnul on keskööst alates tehtud kahjutuks 60 linna poole lendavat drooni.
Moscow woke up to another wave of drone attacks on Tuesday morning
Russian authorities reported multiple Ukrainian drones targeting the capital region, with air defense systems activated across Moscow and nearby areas.
Moscow Mayor Sergey Sobyanin said one of the drones… https://t.co/k78hyUvYUc pic.twitter.com/KFHRKgXkBA
— NEXTA (@nexta_tv) June 16, 2026
Samal ajal teatasid ühismeediakanalid arvukatest droonidest Moskva ja Moskva oblasti kohal taevas ning märkisid, et tabamuse võis saada Kapotnja rajoonis asuv Moskva naftatöötlemistehas, mis on Venemaa pealinna suurim omataoline.
[embedded content]
Tehase ümbruses teatati ka suitsust ja rajatises tugevdati turvameetmeid. Pärast rünnakut kehtestati Moskva lennujaamades ajutised lennupiirangud ning päästeteenistused asusid tööle droonirusude koristamiseks.
Moskva oblasti suurim tehas töötles viimaste saadaolevate andmete kohaselt 2024. aastal 11,6 miljonit tonni naftat, tootes 2,9 miljonit tonni bensiini ja 3,2 miljonit tonni diislikütust.
Ukraina droonirünnakute arv Venemaa rafineerimistehastele on alates 2026. aasta algusest kahekordistunud, mis on ametlike andmete, sotsiaalmeedia ja Reutersi arvutuste kohaselt viinud naftatöötlemise täieliku või osalise seiskamiseni ning bensiini, diislikütuse ja reaktiivkütuse tootmise vähenemiseni.
Gazpromnefti rafineerimistehas teenindab Moskva oblastit, mis seni pole kuulunud nende tosina Venemaa piirkonna hulka, kus on esinenud tarnehäireid.
Venemaa korraldas ööl vastu esmaspäeva suure õhurünnaku Ukrainale, tekitades muuhulgas purustsi Kiievi kesklinnas asuvale Petšerski suurkloostrile, millele luba omapoolset vastust Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Krasnodari krais
Ukraina relvajõud süütasid ööl vastu teisipäeva korraldatud õhurünnakuga suure kütuselao Venemaal Krasnodari krais.
Tabamuse sai ettevõtte Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla Krasnodari krai territooriumil, teatasid varahommikul paljud sotsiaalmeedia kanalid.
Poltavaskaya, Krasnodar Krai. Reports indicate an attack on an oil depot. pic.twitter.com/U7iy9llmZ6
— Exilenova+ (@Exilenova_plus) June 16, 2026
Rünnakus süttinud hoidla on piirkonna suurim logistikakeskus ja Lukoili bensiinijaamade võrgustiku vahebaas, mille kaudu Lukoil varustab kütusega tema rafineerimistehastest pärit bensiini ja diislikütusega oma tanklaid.
станица Полтавская. Краснодарский край.#бавовна
Тревожно!!!
Рой Загадочных БПЛА люто набросился и испепелил к херам важнейшую Нефтебазу АО “Полтавская Нефтебаза” – крупнейший логистический узел в Краснодарском крае и управляющую сетью АЗС⛽️ “PNB”.♂️
Страйк! pic.twitter.com/9c0xJItJZw
— Андрей74 (Санкции !) (@andersen7474) June 16, 2026
Krasnodari oblasti Poltavskaja rajoon asub otse Krimmi poolsaare vastas, mille Venemaa annekteeris 2014. aastal.
Võimud teatasid, et sulgesid kohaliku tee, mis viib Kertši väina sillani, mis ühendab Krimmi Krasnodari kraiga ja mille Moskva ehitas pärast Krimmi annekteerimist.
Sild on üks poolsaare varustusteedest lisaks teedele, mis läbivad Venemaa käes olevaid alasid Lõuna-Ukrainas.
Esmaspäeval ründas Ukraina kahte silda, mis ühendavad Venemaa käes olevat osa Ukraina Hersoni oblastist Krimmi poolsaarega. Krimmis on juba puhkenud kütusekriis, kuna Kiiev on intensiivistanud rünnakuid selle varustusteedele.
Krasnodari oblastis endas, mis on populaarne suvine turismisihtkoht, on kütusetarnete katkestused vallandanud paanikaostud, ütles oblasti kuberner eelmisel nädalal, kuna Ukraina jätkab Venemaa energiavarade sihikule võtmist.
Ukraina rünnakud Venemaa nafta- ja kütusetaristule on juba põhjustanud selle mitmetes regioonides kütusenappuse, mis on sundinud võime piirama tanklates müüdava kütuse kogust ning mis on hakanud häirima majandustegevust.
Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit
Ukraina taotleb pärast ööl vastu esmaspäeva toimunud Venemaa õhurünnakut Kiievile Ukraina ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralist istungit ning algatab reageerimise ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE), Euroopa Nõukogu ja ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) kaudu.
“Pärast kohutavaid Venemaa rünnakuid Ukraina vastu, mis põhjustasid eriti raskeid kahjustusi, nõuame ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralise istungi kokkukutsumist. Samuti algatame reageerimise OSCE, Euroopa Nõukogu ja UNESCO raames,” teatas välisminister Andri Sõbiha.
Sõbiha tõi välja, et Kiiev, Harkiv, Dnipro ja teised linnad sattusid tugeva rünnaku alla, mille tagajärjel hukkusid süütud tsiviilisikud, said vigastada lapsed ning kaotasid elu päästjad, kes tapeti varasemat sündmuskohta sihtinud küünilises korduvas rünnakus.
Minister lisas, et elumajad ja kultuuripärandi objektid said suuri kahjustusi, mille hulgas UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Kiievi Petšerski suurklooster.
“Rünnates meie inimesi, meie linnu ning meie kultuurilist ja usulist pärandit, demonstreerib Venemaa täielikku põlgust rahvusvahelise õiguse ja nende põhimõtete vastu, mille kaitseks ÜRO loodi,” rõhutas minister.
Sõbiha märkis, et kuna Venemaa jätkab rünnakute intensiivistamist ja õõnestab kõiki rahu saavutamisele suunatud jõupingutusi, siis on agressorile surve avaldamiseks ja vastutusele võtmise tagamiseks hädavajalik tugev ning ühtne rahvusvaheline reageerimine.
“Oleme tänulikud oma partneritele nende solidaarsuse ja jätkuva toetuse eest ajal, mil Ukraina kaitseb oma inimesi, oma pärandit ja ÜRO põhikirja põhimõtteid,” lisas Sõbiha.
Ukrinformi andmetel kahjustas 15. juuni massiline Venemaa rünnak UNESCO maailmapärandi objekti, riikliku tähtsusega mälestisi, muuseume, kultuuriasutusi ja kunstiõppeasutusi Kiievis, Harkivis ja Dnipros.
Ukraina õhutõrjejõud tegid kahjutuks 50 raketti ja 582 drooni, mille Venemaa väed lasid välja 14. juuni õhtul alanud rünnaku käigus. Rünnaku peamine sihtmärk oli Kiiev.
Venemaa öistes rünnakutes hukkus Ukrainas vähemalt 11 inimest.
Zelenski sõnul pakkus ta Putinile kohtumist USA-s
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas esmaspäeval, et tegi telefonivestluses USA More presidendi Donald Trumpiga ettepaneku kohtuda Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga Ameerika Ühendriikides.
“Pühapäeval arutasime president Trumpiga, et sellise kohtumise võiks korraldada Ühendriikides formaadis, millest Putinil oleks palju raskem keelduda,” ütles Zelenski esmaspäeva õhtul sotsiaalmeedias avaldatud videopöördumises.
“Eks me näe, mis sellest välja tuleb,” lisas president.
Zelenski rääkis samal teemal ka pöördumises, mille ta tegi Euroopa Liidu valitsustevahelisel konverentsil.
“Me pakkusime Putinile võimalust kohtuda ükskõik kus, kus saaks teha reaalseid otsuseid sõja lõpetamiseks. Ta ei taha seda. Samuti arutasime USA More ja Prantsusmaaga võimalust kohtuda Venemaaga ühenduse G7 raames, kus on esindatud kõik demokraatlikud riigid. Putin ei taha seda,” sõnas Zelenski.
“Eks me näe, mis sellest välja tuleb. Kui Venemaa lükkab ka selle võimaluse tagasi, on vaja lisasurvet,” jätkas Ukraina riigipea.
Trump on öelnud, et kui Iraani puudutavad kokkulepped on paika saanud, siis võib avaneda võimalus keskenduda tihedamalt Venemaa Ukrainas peetava sõjaga seotud küsimustele.
Lukašenko More palus Zelenskilt vabandust
Valgevene diktaator Aleksandr Lukašenko More palus Ukraina presidendilt Volodõmõr Zelenskilt vabandust oma sõnade eest intervjuus telekanalile Al Arabiya English.
Vabanduse põhjuseks olid Lukašenka More poolt usutluses tehtud solvavad isiklikud rünnakud, millega ta seadis muu hulgas kahtluse alla Ukraina presidendi adekvaatsuse ja vihjas uimastite tarvitamisele.
“Kui Vladimir Aleksandrovitš solvus, siis ma palun tema käest nende sõnade pärast vabandust. Võib-olla ei oleks tasunud neid öelda arvestades, et ta ju endiselt sõdib,” ütles Lukašenko More.
Lisaks kinnitas diktaator, et Valgevene poolt ei tasu Ukrainal mingeid sõjalisi tegevusi karta: “Ta saab suurepäraselt aru, et Valgevene poolt pole oodata mingit sõjategevust. Eriti minu poolt.”
Lukašenko More sõnul ei taha Valgevene Ukrainaga sõdida ja tunnistas ühtlasi, et tema riik on sõjaliselt haavatav.
“Valgevene (me mõistame seda, seega ei taha me sõdida) on sõjaliselt väga haavatav, kui Ukraina hakkab ründama Valgevenet samamoodi nagu ründab Venemaad. Ukraina sõjaväe jaoks on Valgevene ju nagu peopesal. Me oleme hästi teadlikud, et meie peamised elutähtsad objektid ehk tootmine ja logistika satuksid rünnaku alla. Nagu nad ütlesid, siis on nad Valgevene territooriumil juba kaardistanud 500 sellist sihtmärki,” rääkis Valgevene valitseja.
Lisaks tunnistas Lukašenko More, et tema riik koos Venemaaga ei suudaks Ukraina rünnaku korral pakkuda korralikku kaitset.
“Rinne Venemaa jaoks eelkõige (ja muidugi ka meie jaoks), kui see ründaks Kiievit Valgevene territooriumilt, pikeneks 1,5 tuhande kilomeetri pikkuse Valgevene ja Ukraina piiri võrra. Sõja praeguse käigu juures ei suudaks meie ja venelased selle ala kaitset tagada,” tõdes Valgevene diktaator.
Meediakanali Raadio Vabadus (Radio Liberty) Valgevene teenistuse andmetel on Venemaa loonud Valgevene piiri lähedale ründedroonide lennutamiseks vähemalt viis uut stardipaika.
Satelliidipilte ja avatud andmeid analüüsides tegi väljaanne kindlaks, et uued rajatised asuvad Venemaa Brjanski, Orjoli ja Smolenski oblastis. Märgitakse, et mõned neist on tekkinud vaid paarikümne kilomeetri kaugusele Valgevene piirist. Ukraina sõjaväe teatel lendab enamik Vene droone ulatuslike rünnakute ajal läbi Valgevene või kasutab Valgevene ja Ukraina piiri äärseid marsruute.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1230 sõdurit
Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 385 420 (+1230)
– tankid 12 026 (+1)
– jalaväe lahingumasinad 24 768 (+5);
– suurtükisüsteemid 44 118 (+36);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1872 (+2);
– õhutõrjesüsteemid 1427 (+7);
– lennukid 436 (+0);
– kopterid 353 (+0);
– maapealsed droonisüsteemid 1667 (+3);
– operatiivtaktikalised droonid 353 541 (+2062);
– tiibraketid 4783 (+50);
– laevad/kaatrid 33 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 107 508 (+417);
– eritehnika 4300 (+4);
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.